Baltic Agro stipendium on toetanud juba 70 noort teadlast ja tudengit
Eesti Maaülikooli juures tegutsev Joosep Tootsi Fond ning Baltic Agro AS on üle kahe aastakümne toetanud põllumajandusteaduse arengut, tunnustades silmapaistvaid tudengeid ja noorteadlasi. Stipendium loodi 2001. aastal eesmärgiga innustada noori, kelle uurimistöö aitab kaasa põllumajanduse, toidutootmise ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arengule. 2025. aastaks on selle stipendiumi saanud juba 70 inimest.
Baltic Agro stipendium ja Joosep Tootsi Fond on juba 25 aastat toetanud Eesti põllumajandusteaduse arengut, jagades stipendiume silmapaistvatele noorteadlastele ja tudengitele. 2025. aastaks on stipendiumi saanud 70 teadlast ja tudengit, kes on uurinud põllumajanduse erinevaid aspekte alates odra väetuskatsetest kuni keskkonnasõbralike tehnoloogiateni. Viimaste aastate fookuses on olnud täppisviljelus, biolagunevad materjalid ja mulla süsiniku säilitamine. Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas rõhutab stipendiumi olulisust teaduspõhise põllumajanduse tuleviku tagamisel Eestis.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Baltic Agro stipendiumite teekond algas 2001. aastal, mil esimesteks laureaatideks said Indrek Tamm, kelle töö käsitles Eestis 80 aasta jooksul tehtud odra väetuskatsete andmebaasi loomist, ja Priit Põldma, kes uuris köögiviljade lehtede kaudu täiendväetamise võimalusi.
Järgmistel aastatel lisandusid stipendiumi saajate hulka Argo Lääts, Tiiu Annuk ja Alar Astover, kelle uurimused käsitlesid nii rullsilo kvaliteeti, röövtoiduliste rolli kui ka Eesti põllumajandustootmise optimeerimist.
2003–2005. aastatel olid tähelepanu keskmes raps, hübriidhaab ja mulla viljakus – uurimistöödega paistsid silma Peeter Lääniste, Katrin Jõgar, Lea Narits, Arvo Tullus, Ulvi Moor, Astrid Linke, Tiia Drenkham, Marje Särekanno, Pille Sooväli ja Malle Järvan.
Need olid stipendiumi teerajajad, kelle töödest kujunes alus tänapäevasele teaduspõhisele põllumajandusele.
Teadus muutub praktikaks
2006. aastast sai stipendium uut hingamist. Marge Malbe uuris seleeni lisamise mõju söötades ja Kalvi Tamm põllumajandustööde korraldust. Järgnenud aastatel olid fookuses täppispõllumajandus ja tehnoloogiline areng – Sven Peets töötas välja seiresüsteeme, Raivo Uba ja Heino Kurismaa uurisid põllutöömasinate kasutust. Aastad 2009–2010 tõid esile väetiste, toitainete ja taimede koostoimeid, millele keskendusid Mariliis Tampere ja Marje Olt.
See oli aeg, mil teadustöö tulemused hakkasid järjest enam jõudma põldudele ja tootmisse.
Keskkonnateadlikkuse ja täppisviljeluse kasv
2010. aastate alguses muutus stipendiumi fookus rohumaade, mullaviljakuse ja keskkonnahoiu suunas.
Andres Ots, Helena Reimann, Kätlin Parts, Karl Martin Jõgi, Annika Laan, Maris Pärn ja Rasmus Kalde viisid läbi uurimusi, mis käsitlesid mullaviljakuse säilitamist, põuakindlust ja maheviljelust.
Nende tööde mõju on tuntav tänapäevalgi, sest just sel perioodil hakati teaduspõhist lähenemist siduma praktilise tootmisega – rohepööre põllumajanduses sai oma esimese tõuke.
Innovatsiooni ja rohepöörde kümnend
Stipendium kujunes 2010. aastate teisel poolel oluliseks tugisambaks uutele ideedele. Noorteadlaste uurimused keskendusid biolagunevatele materjalidele, looduslikele väetistele, söödalisanditele ja mulla süsiniku säilitamisele.
Signe Toom, Karl Martin Jõgi, Grete Ojala ja Karin Arula olid nende seas, kes sidusid oma töös agronoomia, bioloogia ja keskkonnateaduse.
Hetkel kuum
Noored teadlased ja uued suunad
2020. aastate algus tõi esile põlvkonna, kelle jaoks tehnoloogia, keskkond ja põllumajandus on ühe terviku osad. Aastatel 2020 – 2024 pälvisid stipendiumi Karl Martin Jõgi, Annika Laan, Mikk Rõigas, Laura Muru, Rasmus Kalde, Grete Ojala, Karin Arula ja Siim Lauri.
Nende töödes on ühendatud täppisviljelus, biolagunevad materjalid, viljavaheldus ja mulla toitainete ringlus – teemad, mis suunavad Eesti põllumajandust rohepöörde ajastul.
Aasta 2025 - kolm tulevikutegijat
Täna, 7. novembril 2025 otsustas stipendiumikomisjon määrata Baltic Agro stipendiumid kolmele Eesti Maaülikooli tudengile, kelle uurimistööd kannavad edasi teaduse ja praktilise põllumajanduse sidet.
• Marcus Tamm – „Hübriidrukki silo kvaliteet olenevalt kasvufaasist 2025. aasta kevadel“
• Marie Elise Aug – „Uute liblikõieliste sortide kasutamine rohumaasegudes“
• Kätlin Leitu – „Mükoviiruste mõju Trichoderma spp., Alternaria spp. ja Phytophthora infestans fenotüübilistele näitajatele“
Need kolm tööd seovad omavahel agronoomia, mikrobioloogia ja rohumaateaduse, kandes edasi stipendiumi põhimõtet – toetada teadust, mis aitab kaasa Eesti põllumajanduse kestlikule arengule.
Mitte pelgalt toetus, vaid tunnustus
Baltic Agro stipendium on rohkem kui rahaline tunnustus – see on märk usaldusest ja järjepidevusest. Joosep Tootsi fond ja Baltic Agro on juba 25. aastat teinud koostööd, mis ühendab teaduse ja ettevõtluse, et luua tugevaid juuri meie põllumajandusele. Igal aastal hindab komisjon taotlusi põhjalikult, et leida need noored teadlased, kelle tööd pakuvad päriselt väärtust kogu sektorile.
„Seitsmekümne stipendiaadi töö ja pühendumus on ehe tõend, et teaduspõhine põllumajandus on Eesti tuleviku alus,“ rõhutas Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. „Baltic Agro stipendium ei ole pelgalt toetus, vaid tunnustus, mis annab noortele teadlastele jõudu ja enesekindlust oma teed jätkata. Oleme uhked, et saame seda traditsiooni koos Joosep Tootsi fondiga kanda ning toetada põlvkonda, kes viib Eesti põllumajanduse teadmuspõhiselt edasi.“
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele