Valli Loide: kaltsiumita ei saa põldu pidada

Maaelu Teadmuskeskuse mullaseire andmed toovad välja murettekitava pildi: Eesti põllumuldades kuhjub fosforit, samal ajal kui kaaliumi jääb järjest vähemaks. Vanemteadur Valli Loide sõnul süvendab probleemi ka muldade happesus, mis mõjutab mõlema toitaine omastamist.

Põllumuldade lupjamist kui olulist mullaviljakusega ning keskkonnaga seotud teemat tuleb ikka ja jälle esile tõsta. Aastaid on püütud lupjamisvajadusele suuremat tähelepanu juhtida, kuid senine tulemus on endiselt murettekitav, nendivad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) põllumajansdusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide ja mullastiku valdkonna juhataja Priit Penu.

Maaelu Teadmuskeskuse pikaajaline külvikorra väetuskatse kinnitab, et mais ei ole ainult väärt söödakultuur, vaid aitab ka efektiivselt ära kasutada üleliigset fosforit mullast, säästes fosforiressurssi ja keskkonda, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide.

Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide jagab tähelepanekuid fosfori ja mulla happesuse kohta, selgitab nende seoseid ning arutleb, kuidas targem ja tasakaalustatum väetamine aitab hoida nii saake kui loodust.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.