Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.
Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi.
  • Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi.
  • Foto: Pixabay
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et peamine erinevus Eesti inimeste keskkonnajälje suuruses tekib elukoha küttelahenduse ja liikuvusega seoses. “Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Jõukuse kasvades väheneb üldiselt kütte keskkonnajälg, kuid suureneb liikuvusega kaasnev keskkonnamõju,” tõi Piirits välja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele