Kasvupinnase detsembrikuine saade seab fookusesse Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ning veelgi olulisema küsimuse: kuidas luua sektoris ühtne digikultuur, kus tehnoloogia ei seisne ainult masinates, vaid ka koostöös?

- Kasvupinnase saatekülaliseks on Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Stuudios arutlevad Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe nii tehnoloogilise arengu, mõtteviisi muutuse kui ka nende ühise algatuse – MTÜ EDA, Eesti Digitaalne Agronoomia – rolli üle tulevikus.
Eesti põllumajandus on paradoksaalse olukorra ees: masinad on targemad kui kunagi varem, kuid nende potentsiaal jääb sageli kasutamata. „Me võime omada maailmatasemel tehnikat, aga kui kasutame sellest ainult 20%, siis jääbki efektiivsus tulemata,“ nendib Marek Linnutaja, tuues paralleeli nutitelefoniga, mille võimalustest enamik kasutajaid aimugi ei ole.
Küsimus ei seisne seega ainult investeerimisjulguses. Tehnoloogia tuleb juba masinatega kaasa, ent mõju sõltub sellest, kas andmeid osatakse otsustamiseks kasutada. Kristjan Ruusamäe sõnul algab digipööre peas: „Digitaliseerimine ei ole vidin. See on otsus hakata otsima efektiivsust ja õppida seda päriselt rakendama.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks suuremaid takistusi on harjumuslik „tavaelu“, mis võtab uuendustelt tuhinat. Kui koristusaeg peale pressib, seatakse masin tööle nii, nagu alati on tehtud. Kuid just selles peitubki seni avastamata rahaline potentsiaal. „Me ei oska oma ajale hinda panna – ei agronoomi ega operaatori tööle,“ rõhutab Linnutaja. Digilahendused ei vähenda tingimata töökohti, vaid aitavad olemasoleval meeskonnal oma tööd targemalt teha ning sinna lisaväärtust luua.
Hea on tõdeda, et põllumajandusplatvormide kasutamisel ei ole eesti keele puudumine enam noorematele põllumeestele takistuseks, kuid kasutajasõbralikkus on endiselt võtmetähtsusega. Lihtsad, intuitiivsed lahendused jõuavad praktikasse kiiremini kui tehniliselt briljantsed, ent keerukad süsteemid.
Detsembrikuu saade küsib lõpuks: kas põld muutub targemaks tehnoloogiast või põllumehest? Vastus paistab olevat kahe vahel – digivõimekusest ei piisa, kui otsustamise mõtteviis ei tee sammu järele.
Saate teises pooles avasid Linnutaja ja Ruusamäe ka MTÜ EDA – Eesti Digitaalne Agronoomia – tausta ja eesmärki. Algatuse sihiks on luua ühine platvorm ja arusaam, mis aitaks põllumeestel digilahendustest reaalselt kasu saada – alates andmete korrastamisest kuni investeeringute tasuvuse hindamiseni. EDA-ga on liitunud mitmed tehnoloogia- ja sisendifirmad, et vältida dubleerimist ning töötada välja ühised standardid, mis võimaldavad lahendustel omavahel „rääkida“. Saate külaliste sõnul võiks EDA viie aasta pärast kujuneda sektorit ühendavaks targa põllumajanduse keskkonnaks, mis pakub standardiseeritud andmevahetust ja võib-olla ka ühtset portaali. Eesmärk on üks: et iga ettevõte ei teeks oma nurgas sama tööd, vaid et kogu sektor liiguks koos kiiremini ja targemalt edasi.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Digipöörde surve all: kuidas kasvatada Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja ühist digikultuuri?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!