Leetjad mullad on tekkinud karbonaatsele kollakashallile või punakaspruunile saviliiv- või liivsavimoreenile.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Mullateaduse Seltsi poolt läbiviidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
4. ja 5. detsembril toimub Eesti Maaülikooli aulas konverents ja traditsiooniline XVI Mullapäev pealkirjaga „Eesti muld on Eesti süda“. Kahe päeva jooksul arutletakse mullapoliitika, maakasutuse, mullaseire ja teadusuuringute üle ning otsitakse lahendusi, kuidas viia kestliku mulla ja maakasutuse põhimõtted päriselt praktikasse.
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.