Leetjad mullad on tekkinud karbonaatsele kollakashallile või punakaspruunile saviliiv- või liivsavimoreenile.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Mullateaduse Seltsi poolt läbiviidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
4. ja 5. detsembril toimub Eesti Maaülikooli aulas konverents ja traditsiooniline XVI Mullapäev pealkirjaga „Eesti muld on Eesti süda“. Kahe päeva jooksul arutletakse mullapoliitika, maakasutuse, mullaseire ja teadusuuringute üle ning otsitakse lahendusi, kuidas viia kestliku mulla ja maakasutuse põhimõtted päriselt praktikasse.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.