Leetjad mullad on tekkinud karbonaatsele kollakashallile või punakaspruunile saviliiv- või liivsavimoreenile.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Mullateaduse Seltsi poolt läbiviidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
4. ja 5. detsembril toimub Eesti Maaülikooli aulas konverents ja traditsiooniline XVI Mullapäev pealkirjaga „Eesti muld on Eesti süda“. Kahe päeva jooksul arutletakse mullapoliitika, maakasutuse, mullaseire ja teadusuuringute üle ning otsitakse lahendusi, kuidas viia kestliku mulla ja maakasutuse põhimõtted päriselt praktikasse.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.