Leetjad mullad on tekkinud karbonaatsele kollakashallile või punakaspruunile saviliiv- või liivsavimoreenile.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Mullateaduse Seltsi poolt läbiviidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
4. ja 5. detsembril toimub Eesti Maaülikooli aulas konverents ja traditsiooniline XVI Mullapäev pealkirjaga „Eesti muld on Eesti süda“. Kahe päeva jooksul arutletakse mullapoliitika, maakasutuse, mullaseire ja teadusuuringute üle ning otsitakse lahendusi, kuidas viia kestliku mulla ja maakasutuse põhimõtted päriselt praktikasse.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.