Nädal põllul: valgemädaniku tõrjeaeg on käes
Tänavused soojad ja niisked olud soosivad valgemädaniku levikut rapsipõldudel, mistõttu tuleb tõrje ajastamisel vaadata eelkõige põllu tegelikku kasvufaasi, varasemat fungitsiidset kaitset ja lähipäevade nakkusohtu. Samal ajal tasub hinnata ka õitsemisaegsete kahjurite esinemist, sest õigesti ajastatud pritsimine aitab ühe töökorraga vähendada nii haigus- kui ka kahjuririski.
Tänavused ilmastikuolud on valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) arenguks soodsad. Lõuna-Eestis on talirapsi õitsemine täies hoos ning paljudel põldudel on tõrje juba tehtud või on see parasjagu käimas. Põhja-Eestis on areng olnud mõnevõrra aeglasem, mistõttu tuleb tõrje ajastus otsustada põllu tegeliku kasvufaasi, eelneva fungitsiidse kaitse ja nakkusohu järgi.
Seotud lood
Kevadine kasvureguleerimine õnnestub siis, kui põllul hinnatakse täpselt taimiku kasvufaasi ja lamandumisriski, kirjutab nädala põlluinfos põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Eriti oluline on arvestada talinisu, taliodra ja rukki erineva arengutempo, stressitaluvuse ning toodete kasutusakendega.
Tänavune kevad on olnud taimedele pigem katsumus kui ideaalne kasvuperiood. Kuigi vahepealsed soojad ilmad on pannud taliteraviljad aktiivselt kasvama, on sellele järgnenud öökülmad ja jahedad perioodid tekitanud taimedes stressi ning põhjustanud mitmesuguseid visuaalseid kahjustusi. Põldudel liikudes on selgelt näha, et taimik ei ole kõikjal ühtlane ning erinevad tegurid, nagu külm, kahjurid ja toitumishäired on jätnud oma jälje.
Talirapsi põldudel on varre-peitkärsakas liikvele läinud, kuid tänavune heitlik kevad muudab tõrjeotsuse tavapärasest keerulisemaks. „Sel aastal ei saa tõrjet teha pelgalt ühe kindla kuupäeva järgi. Tänavu nõuavad nii bioloogiline kui ka tehniline pritsimisaken väga täpset seiret ja kaalutletud preparaadi valikut – see on ainus viis saavutada oodatav efektiivsus ilma asjatute kulutusteta,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
„Tänavune kevad seab herne ja põldoa külvile tavapärasest suuremad riskid – mitte ainult jaheda mulla, vaid ka seemne varjatud kvaliteediprobleemide tõttu,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Tema sõnul näitavad laborianalüüsid murettekitavat trendi: ebanormaalsete idandite osakaal on mitmes seemnepartiis tõusnud, mis tähendab, et tänavused agronoomilised otsused mõjutavad tärkamist ja saagipotentsiaali rohkem kui tavaliselt.
Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS-i laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.
Üritused
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele