Euroopa Parlament on vastu võtnud olulise raporti bioloogiliste tõrjevahendite kohta, saates sellega selge ja toetava sõnumi innovatsiooni kiirendamiseks põllumajanduses. See on kriitilise tähtsusega samm, mis lubab Euroopa Liidu põllumeestele – sealhulgas meie tootjatele Eestis – kiiremat ja lihtsamat ligipääsu ohututele ja tõhusatele bioloogilistele taimekaitsevahenditele.

- Euroopa Parlament on vastu võtnud olulise raporti bioloogiliste tõrjevahendite kohta, saates sellega selge ja toetava sõnumi innovatsiooni kiirendamiseks põllumajanduses.
- Foto: Unsplash
Põllumajandussektor on pikalt oodanud lahendusi, mis laiendaksid taimekaitse "tööriistakasti". Kuigi biotõrjevahendid ei asenda üleöö kõiki seniseid lahendusi, on need hädavajalik täiendus integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisel. Need aitavad põllumeestel haiguste ja kahjuritega võidelda, vähendades samal ajal keskkonnamõju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, 16. novembril, et kiidab glüfosaadi heaks järgnevaks 10 aastaks pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Uurisime Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuhilt Evelin Hillepilt otsuse tagamaid - mida see otsus meie põllumeestele tähendab?
Kõik jäätmed ei ole prügi. Õigesti kokku kogutuna, on kasutatud taimekaitsevahendi pakendid toormeks uutele toodetele – peamiselt kaablikaitsetorudele.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.