Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, 16. novembril, et kiidab glüfosaadi heaks järgnevaks 10 aastaks pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Uurisime Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuhilt Evelin Hillepilt otsuse tagamaid - mida see otsus meie põllumeestele tähendab?

- Taimekaitsetööd Jõgevamaal.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
"Eelmisel nädala neljapäeval ei saavutanud liikmesriigid apellatsioonikomitees toimunud hääletusel vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust glüfosaadi heakskiidu pikendamiseks ega tagasilükkamiseks. Eelmine hääletus toimus 13. oktoobril alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees, kus liikmesriigid ei saavutanud samuti ettepaneku pikendamiseks või tagasilükkamiseks vajalikku häälteenamust," selgitas Hillep ja lisas, et vastavalt ELi õigusaktidele ja olukorras, kus vajalikku häälteenamust ei saavutatud kummagi variandi jaoks, on komisjonil nüüd kohustus võtta vastu otsus enne 15. detsembrit 2023, mil lõpeb praegune heakskiidu kehtivusaeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.