Eesti toetas Euroopa looduse taastamise kava
Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Määrus näeb ette ka kuivendatud turbaalade looduslikkuse taastamist.
Eesti jätkab seni tehtud tööd elurikkuse hoidmisel ja taastamisel, hooldades järjest rohkem pärandniite, taastades märgalade looduslikkust ja eemaldades veekogudelt kalade rändetõkkeid.
Seotud lood
Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga – pälvis putukateadlase ja looduse populariseerijana tuntud Urmas Tartes. Looduskaitsekuu avamisel Kadrioru lilleaias andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle ka tänavused looduskaitsemärgid ja noore looduskaitsja märgid.
Äsja lõppenud taotlusvoorus küsiti Natura 2000 võrgustiku aladele looduskaitseliste piirangute hüvitist 300 000 euro võrra rohkem, kui eelarves vahendeid, mistõttu makstakse osadele metsaomanikele niigi ajale jalgu jäänud hüvitist tänavu veelgi väiksemas mahus.
Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele