Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Hiljutisel metsanduse visoonikonverentsil pidas Reimo Lutter ettekande metsade uuendamisest. Samal üritusel tunnustati teda ka tiitliga Noor metsandustegelane 2025.
  • Hiljutisel metsanduse visoonikonverentsil pidas Reimo Lutter ettekande metsade uuendamisest. Samal üritusel tunnustati teda ka tiitliga Noor metsandustegelane 2025.
  • Foto: Silver Tõnisson/Eesti Metsaselts
Eesti Maaülikooli tenuuri nooremprofessor Reimo Lutter on viimastel aastatel pälvinud kaks olulist tunnustust: 2024. aastal sai ta presidendi noore keskkonnateadlase preemia, hiljuti nimetas aga Eesti metsandussektor ta nooreks metsandustegelaseks. Kui esimene tunnustas tema teadustöö akadeemilist kaalu, siis teine viitab usaldusele sektori poolt. “See on tegelikult väga suur tunnustus ka ülikoolile,” rääkis Lutter raadiosaates Mets ja majandus. “See näitab, et metsandussektor vajab teadust – ja mitte lihtsalt teadust, vaid inimesi, kes suudavad teadmist ka rakendada.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele