Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pane oma teadmised proovile veepäeva viktoriinis
22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva teadvustamaks vee olulisust ja säästlikku kasutamist. Tänavuse veepäeva teemaks on reovesi, mida maailmas suunatakse üle 80% tagasi loodusesse ilma, et see oleks eelnevalt puhastatud.I põhjal. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna 24. märtsil kell 12.00. Veepäeva viktoriin on leitav siit.
„Maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellele puhas joogivesi on kättesaamatu ja ühtlasi prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab nõudlus puhta vee järele kuni 50%. Seega on üsna ilmne, et tuleb leida viise, kuidas puhast vett saada ja hoida. Eestis on puhas joogivesi õnneks kõigile kättesaadav, kuid säästlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 827 reoveepuhastit, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kehtestatud keskkonnanormidele.„Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, kuna vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui ka maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks,“ selgitas Leiner.Seitsmest küsimusest koosnev teadmiste kontroll keskendubki just heitveega seotud küsimustele, mis on koostatud Keskkonnaameti veemap
Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks.Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/
Seotud lood
Meie maakeral on vett palju, kuid enamus sellest, ehk 97,5 % on soolane ookeanivesi. Mageda vee osatähtsuseks jääb vaid 2,5%. Sellest puhtast magedast veest, mida inimkond kasutab kulub omakorda 70% ära põllumajanduses, ülejäänud 20% tööstuses ja 10% kodumajapidamistes.
Täna on rahvusvaheline veepäev, kus põhifookus on suunatud reoveele ja selle kasutusvõimalustele. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas veepäeva puhul konverentsi, kus uuriti, millised on reovee taaskasutuse tulevikutrendid ja kas Eestis võiks reoveest saada ühel päeval joogivesi.
Igal aastal 23. märtsil tähistatakse üle maailma meteoroloogiapäeva - mitte ainult professionaalide, vaid ka lihtsalt ilmasõprade seas. Keskkonnaagentuur tähistab seda täna Tallinnas oma ruumides konverentsiga „Avastades pilvi“.
Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 24. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust. Selle aasta teemaga soovitakse tõsta inimeste teadlikkust sellest veest, mis pole igapäevaselt nähtav ehk reoveest.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele