Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva teadvustamaks vee olulisust ja säästlikku kasutamist. Tänavuse veepäeva teemaks on reovesi, mida maailmas suunatakse üle 80% tagasi loodusesse ilma, et see oleks eelnevalt puhastatud.I põhjal. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna 24. märtsil kell 12.00. Veepäeva viktoriin on leitav siit.

„Maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellele puhas joogivesi on kättesaamatu ja ühtlasi prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab nõudlus puhta vee järele kuni 50%. Seega on üsna ilmne, et tuleb leida viise, kuidas puhast vett saada ja hoida. Eestis on puhas joogivesi õnneks kõigile kättesaadav, kuid säästlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 827 reoveepuhastit, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kehtestatud keskkonnanormidele.„Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, kuna vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui ka maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks,“ selgitas Leiner.Seitsmest küsimusest koosnev teadmiste kontroll keskendubki just heitveega seotud küsimustele, mis on koostatud Keskkonnaameti veemap

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks.Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/