Muudatused kalapüügiseaduses: laienenud püügivõimaluste vahetamine ja korrastatum püügiandmete esitamine

Muutub ka harrastuskalapüüdjate karistus püügiandmete esitamata jätmise eest. Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik, kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli või lõhejõgedel. Uue reegli kohaselt ei väljastata kalastuskaarti harrastuskalastajale, kui too on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata. Sealjuures loevad vaid viimased püügiandmed ja nende esitamata jätmine, varasemad sarnased karistused enam kalastuskaardi väljastamisel takistuseks ei saa. 

Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline. Praegu jätab keskmiselt 40% kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17500 kalastuskaarti. 

Edaspidi rakendatakse tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi ka kalalaeva kaptenite suhtes. Kui kalalaeva kaptenil on üks kehtiv rikkumine, loetakse kaptenile määratuks üks punkt. Lisanduv punktide süsteem ei loo kaluritele uusi karistusi,  vaid süsteem on vajalik karistuste kohta arvepidamisel ühenduse õigust järgides ja riikide võrdlemiseks. Kuna Eestil oli juba enne Euroopa Liiduga liitumist sarnase mõjuga rikkumiste süsteem olemas, siis punktide määramine midagi uut kaluritele kaasa ei too.