Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glüfosaat võidakse heaks kiita 15 aastaks
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) jõudis selle aasta märtsis glüfosaadi riskide hindamise tulemusel järeldusele, et olemasoleva kättesaadava teadusinfo põhjal ei saa väita, et glüfosaat on kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline. Küll aga ECHA Riskihindamise komitee oli päri sellega, et glüfosaat põhjustab silmade ärritust või raske silmakahjustuse ning on mürgine veeorganismidele.
Olgu veel mainitud, et ECHA hindas glüfosaadi olemuslikku ohtlikkust, mitte selle konkreetsete kasutusotstarvetega seotud riske. Neid riske, nagu näiteks glüfosaati sisaldavate toodete kasutamise riskid, hinnatakse taimekaitsevahendite määruse alusel toote turule lubamisel.
Põllumajandustootjad ja nende esindusorganisatsioonid hingavad kindlasti kergendatult juhul, kui glüfosaat jääb turul kättesaadavaks järgnevaks 15 aastaks, kuna tegu on olulise töövahendiga just minimaalse mullaharimise olukorras. Kuid seal kus on rõõmustajaid, on ka kurjustajaid. Greenpeace väljendas oma pahameelt ECHA järelduse peale järgnevalt: “ECHA pühib tõendid vähi tekitamise kohta vaiba alla”.
Euroopa Kemikaaliameti otsus tuleb nüüd uuesti lauale siis, kui Euroopa Komisjon tõenäoliselt juunis või juulis esitab liikmesriikidele otsustamiseks glüfosaadi puudutava heakskiidu tingimusi muutva eelnõu. Seejärel, kui heakskiidu tingimused seoses klassifikatsiooniga saavad muudetud, tuleb uuendada ka liikmesriikides antud glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite lubasid, kuna asjakohased muudatused peavad kajastuma eelkõige nii ohutuskaardil kui toote etiketil.
On ebatõenäoline, et Euroopa Komisjon sisuliselt muudab uuendatava eelnõuga liikmesriikidele rakendusmäärusega (EL) 2016/1313 antud järgmisi soovitusi:
keelustada glüfosaadipõhised tooted, mis sisaldavad pindaktiivset ainet talloamiini, millel on täheldatud võimalikku negatiivset mõju inimese tervisele;seada ranged piirangud põllukultuuride koristuseelsele töötlemisele ehk nn green burndown praktikale, mille eesmärk on põllukultuuride kuivatamine enne koristamist, et kiirendada põllukultuuride küpsemist ja lihtsustada koristamist;piirata glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist avalikes parkides ja aedades, spordi- ja puhkealadel, koolide- ja laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste läheduses.
HEA TEADA
2015-2016 a. jooksul jõudsid Ameerika, Kanada, Uus-Meremaa, Jaapani ning Austraalia riskihindajad- ja juhtijad järeldusele, et glüfosaat ei ole vähktõve põhjustaja inimestele.2016 a. FAO/WHO jõudis järeldusele, et glüfosaat ei ole vähkitekitavate omadustega inimesele.2015 a. teatas WHO Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC), et glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja.2016 a. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) oma riskihinnangus järeldas, et glüfosaat ei ole tõenäoline vähktõve põhjustaja.2016 a. tegi EFSA üldsusele kättesaadavaks glüfosaadi hindamisega seotud uuringute algandmed. Kättesaadavaks tehtud algandmed ja juba varasemalt EFSA veebilehel avaldatud taustadokumendid (üle 6000 lk) võimaldavad hindamisega mitteseotud teadlastel EFSA ja EL liikmesriikide poolt läbiviidud glüsfosaadi hindamist nö auditeerida ja teaduslikult kontrollida.2017 a. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas, et glüfosaat ei ole kantserogeenne.
Evelin Hillep
agroskoop.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele