Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Jutuks on see meil olnud juba mõnda aega, sest oleme märganud, et erametsaliidu töö on nähtavamaks ja läbipaistvamaks muutunud. Nad on nähtaval, seisavad metsaomanike huvide eest ja seejuures arvestavad ka väikemetsaomanikega. Tundus, et on õige hetk ühineda, et sellesse ühistöösse omagi panus anda ja osaleda otsuste tegemisel," kommenteeris Rakvere metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.

„Võtame Rakvere metsaühistu otsust kui tunnustust ja märki, et oleme oma tegevusega õigel teel. Erametsandus on seda tugevam, mida ühtsemad me oleme. Loodan, et me staažikaima ühistu otsus on hea eeskuju ka teistele metsaomanike ühendustele, kes üleriigilist esindatust seni vähem tähtsustanud on," ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Rakvere metsaühistu, kes tänavu tähistas tegevuse 25. aastapäeva, on peale igapäevatöö silma paistnud algatustega, mis laiema tähendusega. Näiteks sõnastati ühistus esimesena erametsanduse head tavad juba 2005. aastal ja rakverelased olid esimesed, kes hakkasid oma metsadele taotlema säästvat majandamist tunnistavat sertifikaati.

Eesti Erametsaliit, kes on Rakvere ühistuga ühevanune, on aja jooksul läbi teinud rahutumaid ja stabiilsemaid aegu. Viimane suuremate muutuste aeg oli viis-kuus aastat tagasi, mil seoses metsaühistute väga kiire arengu ja väikeste ühistute liitumisega muutus mõneti ka liikmeskond. Pärast seda on kiiresti hakanud kasvama ka liidu liikmesorganisatsioonidega ühinenud metsaomanike arv ja neile kuuluva metsamaa pind.

Praegu kuulub Eesti Erametsaliitu 20 metsaomanike ühendust, kellel kokku 6200 liiget ja liikmete omandis kokku 350 000 ha metsamaad. 2018. aastal liituva Rakvere metsaühistuga lisandub ligi 700 metsaomanikku, kellel umbes 17 000 ha metsamaad.