"Uus määruse eelnõu peab nüüd läbima ridamisi vaheprotseduure - Parlament, Nõukogu, Tõlkimine, siis "Cleanerisse". Siis läheb liikmesmaadesse, kust tagasi tulevad märkused ekspertide poolt üle vaadatakse. Ja siis läheb dokument puhtal kujul Parlamenti tagasi. Edasi on võimalik teha vaid pisemaid muudatusi," rääkis Särgava. "Tekst peab olema nii ühene, et selle peale saab teha kaugele ulatuvaid investeeringuid, rajada rajatisi, soetada masinasüsteeme, alustada uute ettevõtmistega. Määrus jõustub 01.01.2021. Sellest hetkest algab üleminekuperiood aastani 2025."
HEA TEADA
Märkimist väärivad järgmised diskussioonide tulemused uues redaktsioonis:
Majapidamiste suurusi ei limiteerita;
Erandina lubatakse tavaseemneid ja maheloomi paljundusmaterjaliks veel 15 aastat;
Jääkained pole lubatud mahematerjalis. Kahtlusi ja üksikjuhtumeid käsitleb rahvuslik järelvalveorgan, kellel on õigus põhjendatud juhtudel määratud tasemeni toodet tunnustada. Seda erandina, mida perioodiliselt üle vaadatakse;
Sigadele ja kanadele jätkub 5% tavasööda andmise võimalus veel 5 aastat;
Rühmatunnustamine on võimalik;
Import kolmandatest maadest on lubatud vaid kaubanduslepingute alusel, mis eeldab ekvivalentse kontrollisüsteemi olemasolu;
Nudistamine lubatud, maheinspektsiooni loal, põhjendatud juhtudel;
Kunstpeenrad kasvumajades, mis rajatud ennem 2017 lubatakse erandina (Taani, Rootsi) jätkata veel 10 aastat.
Diskussiooni teravam teema oli võimalike pestitsiidijääkide leidumine mahetoodetes, kuivõrd sageli on põllud lähestikku tavapõllundusega ja saab tekkida saastumine. "Üldiselt kehtib "0" tolerants, millele lisanduvalt saavad liikmesmaad objektiivselt põhjendatud tasemeid lubada. Jääkide teema ei ole mahepõllumajanduse pidurdamise või seiskamise teema. Need peavad aga Brüsselis põhjendatud ja kinnitatud saama. Mahemeetod ise on pestitsiide välistav, mis ongi peamine ja sellest peamegi lähtuma. Üksiku saastunud molekuli leidumine ei tohi saada saatuslikuks kogu maheüritusele. Samas peab olema igasugune pettus välistatud," rõhutas mahetootja.
Uus määrus võimaldab mahemärgistamise laienemist tekstiilidele, vesiviljelusele, karusloomadele, villale, puuvillale, eeterlikele õlidele jms.
"Jätkub suund täielikule maheseemne kasutusele, üksnes maheloomade lubamisele karja täienduseks. Esialgu on selleks üleminekuks planeeritud 15 aastat. Alguseks on ühtsete andmebaaside loomine mahematerjali (taimed, loomad) olemasolu kohta, millest lähtub ka maheseemne või maheloomade lubamine pajundusmaterjaliks mahemajanditesse. Kehtima jääb ka vabapidamise nõue. Lõastamist lubatakse vaid kuni 50 loomaga karjades, teiselt töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamiseks. Suvise karjatamise nõue jääb. Niisamuti peavad kinnisloomad paaril korral nädalas jalutusaladele pääsema," tõi Särgava näiteid ja lisas, et ka sarvede eemaldamine põhjendatud ohutuse eesmärgil jäi lubatavaks.
Veel tuuakse määrusesse sisse tootjate rühmatunnustamise võimalus. "Seda küll piiratud kujul, ühtse vastutuse korras töötlemisel ja turustamisel mahus kuni 25 000 eurot."