Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurostat´i põllumajandusstatistika huvitavad faktid
Selleks, et teha tuleviku tarbeks õigeid otsuseid, peab hästi teada olema meie tegelik olukord ja trendid. Eurostat on kokku kogunud need numbrid ja näitajad, millega saame oma taset hinnata, teistega võrrelda ja selle alusel parimaid otsuseid teha.
Internetist on võimalik saada väga palju infot, kuid kahjuks levib seal ka väga palju pooltõdesid ja valesid. Euroopa Liidu (EL) statistika on üks usutav näitaja ja toon siin välja lühikese ülevaate vähem teada olevatest huvitavatest faktidest. Need faktid on pärit Eurostati 2017. aasta põllumajandus-, metsandus- ja kalandusstatistika kogumikust.
Ligikaudu 10 miljonit inimest töötab ELis põllumajanduses ehk 4,4% töötajatest. Kõrgeim on see näitaja Rumeenias (25,8%), Bulgaarias (18,2%), Kreekas (11,0%) ja Poolas (11,0%) ning madalaim Luxemburgis (0,8%), Inglismaal (1,1%), Belgias (1,2%), Rootsis (1,3%) ja Saksamaal (1,4%). Eestis on see näitaja 2 ja 3 % vahel. Üllatav on see, et täiskohaga töötajaid on põllumajanduses vaid 16,4%. Ka see näitaja varieerub väga palju. Enam Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Belgias, kus on üle 50%, vähem Maltal, Austrias, Küprosel alla 10% ning Rumeenias vaid 1,5%. Eestis on see 30%.
Tööjõu kulu on vähenenud EL põllumajanduses aastatel 2010 kuni 2016 keskmisena -8,3%. Suurenes vaid kolmes riigis: Sloveenia ja Leedu (mõlemas +3,8%) ja Malta (+2,0%). Enam vähenes aga Bulgaarias (-36,8%), Eestis (-20%) ja Portugalis (-19%). Edaspidi oodatakse tööjõu vähenemist samas tempos ja aastaks 2030 peaks see vähenema veel -28%.
Naisjuhte on EL põllumajandusettevõtetes 27,9%. Sealjuures on erinevus väga suur. Kõige vähem, ehk alla 10% on naisjuhte Hollandis, Taanis ja Saksamaal ning kõige enam Leedus (47,1%) ja Lätis (45,2%) ning kolmandana Eestis!
Üllatavalt erinev on ka põllumajanduses töötavate inimeste haridustase. Kui EL keskmisena on kõrgharidusega töötajaid selles sektoris 8,9%, siis Rumeenias vaid 1,6%, Itaalias 4,2%, Portugalis 4,4%. Enam on kõrgharidusega Inglismaal (25,5%) ja Saksamaal (23,5%). Eestis suhteliselt palju - 19,9%.
Loe lisaks:
Eurostati 2017. aasta põllumajandus-, metsandus- ja kalandusstatistikat saad lugeda SIIT.
EL põllumajandus annab kokku 405 miljardi EUR väärtuses toodangut. Sellest 51,9% taimekasvatus ja 39,2% loomaksvatus. Taimekasvatuses on üllatusena suurim osa 13,2% köögiviljakasvatus ja aiandus, mille järgi teraviljakasvatus 10,7%-ga.
Väetame targalt
Põllumajandusmaa hektari kohta kasutatakse ELis keskmisena mineraalväetistega lämmastikku 67,4 kg. Eestis on see näitaja ligi kaks korda väiksem ehk 37,6 kg/ha. Kokku kasutati 2015.aastal EL-28 põldudel 11,8 miljonit tonni lämmastiku, mis on 5% enam kui oli 2006. aastal (10,8 milj.t). Samas fosfori kasutamine on 20% vähenenud - aastal 2006 oli see näitaja 7,5 kg/ha ja 2015. aastal 6,3 kg/ha. Eestis on kümne aasta jooksul kasvanud lämmastiku kasutamine 26,4 kg/ha kuni 37,6 kg/ha.
Samas peab märkima, et kuni 2005. aastani toodeti meil teravilja vaid oma sisetarbeks ja kogused olid sõltuvalt aastast 0,6-0,7 miljonit tonni. Järgnevatel aastatel hakati teravilja eksportima järjest kasvavates kogustes kuni aastani 2015, kui toodeti 1,5 miljonit tonni teravilja. Samas on sisetarbimine Eestis veidi langenud, kuna loomade arv on vähenenud ning isevarustatuse tasemelt on teraviljakasvatus üle 200%. See tähendab seda, et lämmastiku kasutamine kasvas 42% kuid teraviljatoodang samal ajal enam kui kahekordistus.
Eestist vähem kasutatakse põldudel lämmastiku vaid Rumeenias 27,7 kg/ha. Meie lähimatel naabritel on need näitajad järgmised: Läti 53,2, Leedu 57,4, Soome 71,8, Rootsi 67,5, Taani 79,0, mis on meie kogusest 37,6 kg/ha tunduvalt kõrgemad.
Mineraalväetistega fosfori kasutamine põldudel on kümne aasta jooksul EL-s langenud 20%. Kasutamise vähenemine on eriti suur (4-5 korda) madamaades Hollandis ja Belgias, kus on kõrge loomakasvatuse kontsentratsioon ja taimekasvatuse fosforitarve püütakse võimalikult palju rahuldada orgaanilise väetisega. Riigiti on fosfori kasutamine aga väga erinev. Näiteks Holland 2,1 ja Horvaatia 11,9 kg/ha.
Hetkel kuum
Fosforit kasutati 2015. aastal EL põldudel kokku 1 133,4 tuhat tonni. Eesti kogus 3,7 tuhat tonni on väga väike võrreldes teiste Balti mere äärsete suurte riikidega nagu Saksamaa 131,5 tuhat tonni, Poola 132,5 tuhat tonni jne.
Eestis sektoris head palgad
Põllumeeste sissetulekud on Euroopa Liidus väiksemad kui keskmised palgad ülejäänud majanduses. Erandiks on Eesti ja Tsehhi, kus on põllumajanduses valdavalt suurtootjad. See tähendab seda, et Eesti põllumajanduses täiskohaga töötajate arv on suhteliselt väike võrreldes põllupinna, toetuste ja toodetud põllumajandussaadustega. See, et sissetulekute ja toetuste tulp on meil poole kõrgem kui naabritel Lätil ja Leedul, ei tähenda seda, et me rohkem toetuseid saaks vaid seda, et meil on põllumajandusmaa kohta poole vähem töötajaid ehk kõrgemat efektiivsust.
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele