Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: Täna toimub Baltic Agro talveseminar
Põllumeestele oli kohaletulekuks korraldatud mugav transport. Ja et sõit kiiremini mööduks ja aega targalt kasutataks, siis andis Viljandi bussis Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Peeter Viil ülevaate taliviljade hetkeolukorrast põllul. Ka jagas ta 2017. aasta hooajale tagasi vaadates soovitusi käesolevaks kevadeks.
Seminaripäeva avas Baltic Agro müügidirektor Marko Amboja, kes rääkis milline oli möödunud aasta nende firmale. Kui firma 2016. aasta müügitulu oli üle 205 miljoni euro, siis 2017. aastal see kasvas ja jäi 219 miljoni euro kanti. Täpsed numbrid on hetkel kokkulöömisel.Marko Amboja sõnul on vaatamata sellele, et oli jahe kevad ja kehv saagikoristusaeg, siiski kokkuvõtvalt aasta 2017 kogu Eesti põllumajandussektorile hea aasta. „Teravilja, rapsi ja kaunvilja saak oli kokku 1,55 miljonit tonni. Kui võrrelda 2017. aastat 2016. aastaga ja võtta keskmised hinnad millega vilja siis müüdi, siis 2017. aastal saadud lisasaagi näol tuli põllumeestele 68 miljonit eurot enam tulu. Kasvas ka piimatoodang, kokku toodeti 791 800 tonni piima, millest müüki läks 726 800 tonni ja selle sektori käive kasvas, sest piima keskmine hind tegi suure hüppe. Piima keskmine hind oli 326,7 eurot tonni kohta, see on peaaegu 90 eurot rohkem tonni kohta, kui see oli aasta varem ja see andis piimasektorile lisaks 70 miljonit eurot. Kasvas ka sigade arv ning hästi läheb ka linnukasvatusel ja munatootmisel,“ võttis eelmise hooaja Amboja kokku ja lisas, et murelikuks teeb see, et sügisel ei saadud talivilja külvata soovitud mahus ja see paneb tootjad raskesse olukorda tuleval kevadel.
2017. aasta kasvas ka Baltic Agro meeskond. „Kokku on meil juba üle 90 inimese. Suur sündmus meie jaoks oli ka uue keskuse avamine siinsamas Lehmjas. Käitlesime möödunud aastal üle 600 000 tonni vilja eelmise aasta saagist ja 100 000 tonni väetist- Eriti rahul oleme söödaveskite teenusega, eelmisel aastal jahvatasime üle 86 000 tonni vilja põllumeeste farmides. Tõus oli ka teenuste poolel ja mahetoodete osas,“ rääkis tehtust Amboja.
Seminari kava on huvitav ja praktiline
Teemad, millest täna räägitakse on:
Kliima-Nutikas Põllumajandus. Margus Ameerikas2018. aasta seemneturg ja tuleviku suunad. Tanel KäbinÜlevaade väetiste turust. Mihkel SalumPõldkatsete tulemused 2017. Eili RajapuuVõimalused taimede toitumise parandamiseks. Indrek TederMuutused taimekaitse turul. Kiti ProsinTeraviljade kasvureguleerimine. Eili RajapuuTaimekaitse pritsimistööde kvaliteet. Kristjan RuusamäeViljakaubandus. Timo Sildvee
2018. aastaks Baltic Agro suurt kasvu ei plaani, pigem hoitakse turul saavutatud positsiooni. „2018. aastal on üheks meie prioriteediks meeskond. Laieneda plaanime teenuste turul, loomakasvatuses ja mahepõllumajanduses. Sel aastal oli kehv seemnevilja saak ja see on ka meie märksõna sel hooajal. Meil on plaanis ehitada ka Väike-Maarjasse uus kuivati. Laiendame ka oma autoparki nii viljaveokite kui söödaautode pealt,“ mainis Amboja järgmise aasta plaane.
Rahule saab Amboja sõnul jääda ka tütarfirma Scanola Balticu tulemustega, kelle möödunud aasta käive küll veidi kukkus, sest rapsiseemet polnud turul nii palju, kui aasta varem. „Pressisime eelmisel aastal 105 000 tonni rapsiseemet, see oli pea kogu Eestis toodetud rapsiseemne kogus. Meie päästjaks osutus imporditav toorõli, mille tehases väärindasime ja rafineerisime toiduõliks,“ sõnas ta.
Samuti saab pidada kordaläinuks Baltic Agro Machinery OÜ majandusaastat, sest käive küündis pea 29 miljonini. Tugeva meeskonna abil on kogu see tehnikapool hästi käima läinud. Rõhku pannakse tänavu varuosade ja hoolduse poolele, sel aastal plaanitakse veel täiendada hooldemeeste tiimi. Traktorite müügi poolega saab samuti rahul olla, sest oldi eelmisel aastal enim traktoreid müünud firma Eestis.
Pauside ajal on kõikidel osalejatel võimalik uudistada uut John Deere traktorit 6250R, järelveetavat taimekaitsepritsi ja pihustistendi, kombaini T670i ja V-seeria ruloonpressi. Lisaks saab teha erinevaid katseid, näiteks testida kuidas lahustuvad erilaadsed mikroväetised ning määrata veekaredust.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele