Tartlased ei taha tehast

Tartu linnapea Urmas Klaas väljendas arusaamatust, miks suurte infrastruktuuriobjektide või riiklike objektide nagu sadamate planeeringuks mõeldud seadusesäte on kasutusele võetud eraprojekti tarbeks – milles seisneb riigi huvi, küsis ta.

Miks ainult Tartu?

Samuti jäi volikogu saadikutele mõistmatuks, miks eriplaneeringu käigus uuritakse võimaliku asupaigana ainult Tartut. Selle kohta ütles Est-Fori projekti esindaja Aadu Polli, et see ongi ainus koht, mida investorid soovivad silmas pidada.

Tartu ümbrus on välja valitud, sest siia saab kõige hõlpsamini puitu tuua nii Lätist kui ka Valgevenest, Pärnu jõe ümbruses on liiga palju looduskaitsealasid ning Pärnumaa ja Ida-Virumaa asuvad ka liiga lähedal sadamatele, mille ümbrusest ostavad paberipuitu kokku konkureerivad Põhjamaade tselluloositehased.

Jaak Aab möönis, et niivõrd kitsalt piiritletud asukohavaliku tõttu on võimalus, et tehase rajamisele lõpuks luba antakse, oluliselt väiksem.

Keegi ei taha Emajõge rikkuda

Veel rõhutas Aadu Polli, et tehase võimalike keskkonnamõjude väljaselgitamiseks peabki kõigepealt uuringud läbi viima, Emajõge keegi tehasega ära rikkuda ei taha ning tartlased võiksid ikkagi uuringute lõpptulemused ära oodata.

Nii Polli kui ka Est-Fori nõunike sekka kuuluv akadeemik ja Tartu ülikooli rahvusvahelise majanduse professor Urmas Varblane selgitasid kohalviibijatele pikalt, miks on tarvis Eestis raiutavast puidust kohapeal võimalikult head hinda pakkuv toode valmistada. Sama meelt oli teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.