Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: Aiandusettevõtjad kohtusid Pollis
Päeva korraldaja, EPKK infotalituse juhataja Vevo Olevsoo sõnul näitab nii suur osalejate huvi, et foorum on vajalik ja annab sektorile võimaluse koos olulistest asjadest arutleda, tekkinud probleemidele lahendusi otsida ning kuulata ettevõtjate kogemusi ja edulugusid.
Päeva moderaatori, Eesti Aiandusliidu juhatuse esimehe, Grüne Fee ASi juhi Raivo Külasepa sõnul on aiandussaadustel kindel ja tähtis koht inimeste toidulaual, sest puu- ja köögiviljade tarbimine on üks tervisliku toitumise alustaladest. „Ka on aiandusettevõtted maapiirkondade olulised tööandjad, sest paljud aianduses kasutatavad töövõtted on raskesti mehhaniseeritavad, mistõttu vajab aiandussektor rohkesti tööjõudu,“ rõhutas Külasepp.
Külasepa sõnul on vaja tänasel päeval keskenduda kahele põhiteemale – innovatsioonile ja ühistegevusele. Koos oma ala tippspetsialistidega asutigi neil teemadel arutlema.
Sektor juhindub arengukavast, kus rõhk on toodetu väärindamisele
2015. aasta veebruaris võeti vastu aiandusvaldkonna arengukava aastateks 2015 – 2020, mille eesmärk on Eesti aiandusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamine ja Eesti inimeste meie oma aiandussaadustega varustamine. Kui vaadata toidujulgeoleku aspektist, siis on vaeslapse ossa jäänud puuvilja- ja marjakasvatus, kus isevarustatuse tase on nõnda palju langenud, et Eestimaine toode on kaupluste müügiletil tõeline haruldus. „Puuvilja- ja marjakasvatus on eelkõige kannatlike ja perspektiivitundega aednike tegevus. Tehtud töö ja nähtud vaev saavad tasutud alles mitmeaastase toimetamise järel. Vahendeid selle hetkeni äraelamiseks kipub üldjuhul aga nappima. See ongi koht, milles olulisel määral peitub tänase olukorra põhjus,“ selgitas EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo.Tõnissoo sõnul pakub toote väärindamine võimalusi ettevõtete majandusliku efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks.
Tõnissoo sõnum foorumil osalejatele oli see, et sektorit edasi viib vaid koostöö. „Koostööni on veel jupp maad minna, kuigi me koos juba töötame,“ rääkis Tõnissoo.
Aiandusklaster annab võimaluse katsetada
Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin rääkis foorumil lahti selle, millega klaster seni on tegelenud ja millised on tulevikuplaanid. Tema sõnul oli 2017. aasta hoovõtuaasta, kus sellegipoolest saadi üht-teist tehtud ja neist uuringuist on sektorile kindlasti kasu.
„Klaster loodi aastal 2015 ja selle eesmärgiks oli sektoris innovatsioonitegevuste rakendamine läbi riikliku toe. Nüüd on algne mõte muutunud ja ollakse sealmaal, et klaster pidi oma tegevusteks võtma laenu ja oma tegevused ellu viima ja hiljem said kulud kaetud PRIA vahenditest. Lisaks on saadud laenu ka MESilt. Kokku on klastri eelarve 800 000 eurot ja täna on klastril 17 liiget,“ rääkis Strastin taustaks. „Klaster tegeleb 7 erineva teemaga. 5 teemat on kultuuri- või valdkonnapõhised teemad ja kaks on valdkonnaülesed – need on leheanalüüsi teemad ja kuivkülmetamise teemad. Et tegu on maksumaksja raha eest tehtavate projektidega, siis on klastri info avalik ja leitav Aiandusliidu kodulehelt.“
Strastin tõi positiivse näitena välja maasikahooaja pikendamise katsed. „Maasikahooaja pikendamise katsed toimusid Ulvi Moori juhtimisel ARAN PM aiandis. Katsetati erinevate substraatidega ja jälgiti ka erinevate sortide käitumist ja selle projekti eesmärgiks oli ka see, kuidas viia maasikahooaega pikemaks, et värsket marja oleks pikemalt saadaval,“ tõi ta näiteks. Marjakasvatuses oli 2017. aastal uurimise all ka musta sõstra uued sordid.
Toote väärindamise üheks võimaluseks on külmkuivatamine. Seda teemat juhib klastris Peeter Laurson Pollist. „2017. aastal viidi läbi 1089 tundi külmkuivatuskatseid. Katseobjektideks olid vaarikad, maasikad, viinamarjad, mustsõstar, piparmünt, küüslauk ja õunad. Katsete käigus viidi läbi erinevaid analüüse, näiteks askorbiinhappe analüüse, määrati kuivaine sisaldust aga katsetati ka viite erinevat toote pakkematerjali.“
Hetkel kuum
Iluaianduse vallas viidi läbi katsed Kanepi Aiandis, kus uuriti biopreparaatide mõju suvelillede kasvule ja arengule. 2018. aastal plaanitakse seda osa laiendada ja lisanduvad püsikud Aiasõber OÜ ja puitunud taimed Juhani Puukooli aiandis. Kõikides katsetes mõõdetakse taimede vegetatiivseid ja generatiivseid kasvunäitajaid, mille põhjal hinnatakse biostimulantide mõju taimede kasvule ja arengule.
Raimond Strastin lisas ka seda, et klaster on avatud organisatsioon ja kõik huvilised on teretulnud.
Praktikult praktikule
Foorumil rääkisid Seedri Puukooli juht Elmar Zimmer ja Maaülikooli teadur Liina Arus uute ja unustatud puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamisest Seedri Puukooli näitel. Elmar Zilmer on haruldaste söödavate kultuuride vastu juba pikka aega huvi tundnud. „Selle projekti juures olen mina tootja pool ja kogutud andmed töötleb Maaülikool. Ma olen kindel, et me saame kasvatada Eestimaal suurepäraste omadustega puuvilju ja marju ning see katse võimaldab meil seda tõestada,“ lausus Zimmer.
Projekt kestab aastani 2020 ja uuritakse 7 kultuuri – arooniat, karusmarja, musta leedrit, söödavat kuslapuud, toompihlakat, ebaküdooniat ja lodjapuud. „Tegu on pikaajalise projektiga, millega alustasime juba 2016. aastal. Koostööprojekti Maaülikooli ja Polli instituudi ja Seedri Puukooli vahel rahastab PRIA,“ täpsustas Arus. „Meie eesmärgiks oli selgitada välja see, kuidas need kultuurid sobivad meie oludes kasvatamiseks, mis sobib koduaeda, mis suuraiandisse, kuidas kasvatada, kui suured on saagid ja kas on võimalik saaki koristada masinaga või nagu mustal leedril näiteks vaid käsitsi. Lisaks loomulikult tegeleme sortide paljudundusmaterjali tootmisega. Kasvatustehnoloogiates hindame saagi kvaliteeti ja saagikust. Istandiku eluiga masinkoristuse korral ei ole taimeeluiga selline nagu see on koduaias ja meie eesmärk on siin aru saada, mis kultuurid taluvad intensiivsemat koristust. Teine osa meie töös on töötlemisvõimaluste väljatöötamine, siin jälgime ka seda, et tootesse jääks võimalikult palju alles bioaktiivseid ühendeid. Projekti lõpuks tahame välja selgitada vähemalt kolm sorti igast kultuurist, mis sobivad meie kliimas kasvatamiseks.“
Veel arutleti marjakasvatuse teemadest astelpaju kasvatamist, mis aastaid tagasi oli äärmiselt populaarne ja kus nüüd on uusi ja külmakindlamaid sorte lisandunud ning vaarikaseemne õli tootmisest.
Juttu oli ka erinevate tehnoloogiate kasutamisest tootmisprotsessides – homogeniseerimisest ja kuivkülmetamistehnoloogiast.
Lisaks neile teemadele arutleti uuendtoidu teemadel, räägiti rahastusvõimalustest ja ühistegevusest.
Kõigest pikemalt saad lugeda meie aprilli ja mai erilehest.
Aiandusfoorum 2018
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele