Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõlemad saatekülalised olid juba põllutiirud Eesti eri paigus teinud ja kinnitasid, et pigem on seis hea. „Talivili on kenasti talvitunud ja vähesel määral on põlde, mis tuleb üle külvata. Aga kuna keeruliste ilmaoludega sügis ei lasknud panna maha nii palju talivilja, kui tavapäraselt, siis on nüüd kevadel tööd märkimisväärselt rohkem, sest lisaks tavapärastele kevadtöödele, tuleb ka suvivilja külvata,“ selgitas Ameerikas.

Ka lisas ta, et seega saab juba ette prognoosida, et tänavu rekordsaake ei tule, sest suviviljad annavad üldjuhul vähem saaki, taliviljadega võrreldes. „Pikem periood võimaldab põllumehel oma saaki enam panustada. Sügisel sügisväetistega, kevadel varase turgutusega.“

Minu sisetunne ütleb, et tõenäoliselt taliviljadest sel aastal maksimumsaaki ei tule, põhjus peitub selles, et külvid jäid ikkagi väga hiliseks. Meie tingimustes. septembri lõpus - oktoobri alguses, talinisu külvata on ikkagi liiga hiline. Seetõttu ma loodan, et vähemalt suviviljad annavad suure saagi. Tihtipeale kipubki nii olema, et kui taliviljad on kehvemad, siis suviviljad päästavad.

Janne Ehte-Tammiste

Janne Ehte-Tammiste sõnul on samuti peaaktsionär, ehk ilm, olnud põllumehele armuline. „Esimesed kärsitud on juba põllul, kuigi natuke on veel vara, samas Lõuna-Eesti liivakad mullad juba kannavad põllumasinaid. Igal juhul soovitan põllul märja mulla tallamist vältida, see on ohtlik ja annab pärast terve suve tunda. Nii et tark ei torma,“ lausus Ehte-Tammiste, kelle sõnul esimene töö põllul on väetamine ja nii on juba väetisekülvikuid põldudel näha nii Kagu- kui Lõuna-Eestis. „Lääne- ja Ida-Virumaal ja Harjumaal alustatakse vast sel nädalal. Lisaks käib praegu ka hoogne läga- ja sõnnikuvedu.“

Taim vajab toitu

Et suuri saake saada, tuleb ka taimele rohkem süüa anda. Kui saagid on üle kahe korra tõusnud viimaste aastatega, siis väetiste kasutamine vaid keskeltläbi 30-40%.

„See tähendab seda, et põllumees on nii tark, et on õppinud taimi paremini toitma, mitte vaid fosforiga või lämmastikuga, vaid rohkem on antud erinevaid mikroelemente. Ja seda ka õigel ajal, olles oma põllutöödega graafikus,“ ütles Ameerikas.

Janne Ehte-Tammiste selgitas, et üks nüanss suurte saakide juures on taimede tervis - haiguskindlus. „Kõige aluseks on kindlasti täpne väetamine, mis tagab elujõulise, tugeva taime. Järjest enam aga ajavad põllumehed taga efektiivsust ja tegelevad seepärast täppisviljelusega ja mullapõhise väetamisega. Intensiivne põllumajandus toob kaasa ka taimehaiguste leviku, näiteks on mõni saagikas sort sellevõrra kehvema haiguskindlusega. Samamoodi on taimehaiguste levikut suurendanud meie soojad, niisked talved, sest siis taimehaigused levivad ja säilivad mullas. Nii, et põllumees peab olema väga-väga nutikas tegeledes nii väetamise, kui haiguste tõrjega ja seda kombineeritult, et see annaks tõesti hea tulemuse,“ rääkis ta.

Täppisviljelus annab põllumehele ka säästu, sest ei tehta enam ei külvil ülekülve ega väetata seal, kus selleks vajadust pole.

Põllumees ei mürgita

Sageli kurdetakse, nähes põllul pritsi töötamas, et jälle need põllumehed mürgitavad. Selline termin iseenesest on vale – keegi ei mürgita kedagi – põllul tehakse taimekaitsetöid, kas haigustõrjet, kahjuritõrjet või umbrohutõrjet. Või pritsitakse näiteks kõrretugevdajat.

Saatekülalised selgitasid teema lahti ja rõhutasid, et enamasti toimub põllul pigem taimede turgutamine vedelväetistega, mida sarnaselt taimekaitsele pritsitakse. Nad jagasid ka infot, mis vahendeid – leheväetisi, biostimulaatoreid jm. - kasutada, et taimedel kevadist stressi vähendada ja neid kasvama ergutada.

Taimekaitsetöid võib teha vaid koolitatud põllumees

Janne Ehte-Tammiste rääkis, et see, et taimekaitsevahend meie turule jõuaks, see on väga pikk ja kulukas protsess. „Selleks on vaja teha palju erinevaid katseid ja seda just meie oludes. Iga taimekaitsetoode, mis siis lõpuks on meie turule lubatud, on varustatud toote infoga ja ohutuskaardiga. Sealolevaid kasutusjuhiseid järgides, saab olla kindel, et see on ohutu nii keskkonnale, kui toote kasutajale endale,“ selgitas Ehte-Tammiste ja täiendas, et taimekaitsetöid võib teha vaid see isik, kes on läbinud spetsiaalse koolituse, mis hõlmab lisaks teooriale ka praktikat.

Margus Ameerikas lisas veel juurde, et maailmas käib pidev taimekaitsevahendite väljatöötamine, kõige selle juures võetakse aluseks see, et toode oleks ohutu keskkonnale, mesilastele, lindudele, loomadele. Ja ühe uue toimeaine turule toomine kestab keskmiselt kümme aastat ja on väga kallis.

Eesti toit on puhtuselt teisel kohal Euroopas

Kuigi nii mõnedki uuringud on välja toonud, et meie keskkonda on reostatud liigselt taimekaitsetöid ja väetamisi tehes, siis nende uuringute taustaks on hea teada, et pigem on leitud vanu, püsivaid herbitsiide, mida kasutati aktiivselt näiteks üheksakümnendatel peedikasvatuses, siis kui meil Eestis oli peedikasvatus populaarne, järjest 5-7 aastal. „Meie tänapäevased analüüsiaparaadid on väga tundlikud ja leiavad ka sellised asjad üles, mis on aastaid vanad. Tegelikult oleks vaja teada pikemaajalist ajaperioodi, et näha, et kas see, mis on leitud, kas see on nüüd langevas trendis või on kasvavas,“ selgitas Ameerikas.

Nii Ameerikas, kui Ehte-Tammiste olid veendunud, et Eesti põllumees ei pritsi kunagi liiga palju, pigem tehakse vaid neid töid, mis tõesti saaki päästa aitavad ja kasutatakse keskkonnale ohutuid vahendeid. „Samamoodi ei väeta me liiga palju. Saame ennast võrrelda Euroopa põllumeestega, kes kasutavad meist poole enam väetisi. Kui meie ühe hektari kohta kasutame lämmastikku 37 kilo, siis Euroopa keskmine on 67 kilo,“ mainis Ameerikas.

Saadet "Kasvupinnas" saad täismahus kuulata SIIT.

 

Veel tõi ta välja uuringu, mis kinnitab meie toidu puhtust. „Euroopa toiduohutusameti (EFSA) raporti kohaselt on Euroopa "kõige puhtam" ehk kõige pestitsiidijääkidest vabam toit Soomes. Teisel kohal on Eesti. Teste tehti 30 riigis ning kokku võeti 82 000 proovi. Uuriti 300 erinevat toiduainet. Soomes võetud proovidest oli 10,8 % sellised, millest leiti jälgi pestitsiidest, kuid ka kõige halvimal juhul oli jääke vaid kaheksandik sellest määrast, mida EFSA peab turvaliseks. Teisel kohal on toidu puhtuse poolest Eesti, kus pestitsiidijääkidega oli 18 protsenti proovidest. Kõige rohkem pestitsiidijääke leiti Hispaanias ja Belgias tehtud proovidest,“ rõhutas Ameerikas.