Palgipõud keeras plaanid kihva

Enamik saematerjali tootjatest on ka tänavust tootmisplaani tehes olnud tagasihoidlikud. Üldjuhul tootmine küll suureneb, aga seda võrreldes eelmise aasta tegeliku tootmismahuga, mitte mulluse prognoosiga.

„Olukord toormeturul normaliseerub, aga metsamaterjali hind on tõusnud buumiaegsele tasemele,“ ütles Stora Enso Eesti juhatuse liige Argo Aavik. „Tänavune aasta tuleb väljakutseterohke kogu puidutööstuse sektorile.“

Stora Enso Eesti kaks saeveskit, Imavere ja Näpi, tootsid mullu kokku 355 000 m3 saematerjali. „Tänavu me tootmismahtudes suuri muutusi ei plaani,“ lisas Aavik. Stora Enso Eesti toodab lisaks saematerjalile liimpuidu komponente, liimpuittalasid, höövelmaterjali ja puidupelleteid.

Esimesel tegevusaastal prognoositi peenpalgisaeveski toodanguks 116 000 m3, tegelik tootmismaht oli aga 60 000 m3. Ka Toftani jämeda palgi saeveski (Toftan 1) mullune tootmismaht jäi prognoositust 10 000 m3 võrra väiksemaks.

Toftani tegevjuhi Martin Arula sõnul kummitas neid eelmise aasta maikuust alates toormepuudus ja seepärast ei saanud nad panna peenpalgi saeveskit tööle kahes vahetuses. „Tegime eelmise aasta lõpus otsuse, et töötame ka tänavu ühes vahetuses. Et võtame seadmetest ühe vahetusega maksimumi,“ rääkis Arula. „Kui tunnitootlikkust vaadata, siis töötab peenpalgi saeveski 25 protsenti kiiremini, kui me tehast planeerides arvasime. Meie tehas on praegu päris kindlasti Euroopas ja võib-olla ka maailmas kõige peenema okaspuupalgi saagija. Ja ilmselt ka kõige kiirem saagija.“

Arula toonitas, et toorainepuudusest rääkides ei pea ta silmas seda, justkui oleks kohalik toore kadunud. „Kindlasti ei taha ma öelda, et nüüd on käes see aeg, kui metsad on maha raiutud,“ ütles ta. „Toorme kättesaadavust mõjutab eelkõige ilmastik. Ja meie puhul ka see, et kolmemeetrise peenpalgi ja paberipuu koos tootmine metsas on jätkuvalt uus teema. Tuleb tunnistada, et oleme tekitanud täiendava nõudluse peenpalgiturul ja see on põhjustanud hinna tõusu ja toorme puudujäägi.“

Küsimusele, kas Läti importpalk ei ole Toftani toormeprobleemi aidanud lahendada, vastas Arula, et lätlastel endil on toormest puudu. „Lätlased leevendasid vahepeal oma muret sellega, et importisid tooret Valgevenest,“ sõnas ta. „Nüüd on aga ka see suund kinni, sest Valgevene lõpetas ümarpuidu ekspordi täielikult.“

Arula kinnitusel Toftanil praegu tooret jätkub. „Jaanipäevani peaksime ilusti välja vedama ja pärast jaani vaatame, mis edasi saab,“ rääkis ta. „See, et alati pole toorainet piisavalt, on üks osa meie äris ja sellega tuleb leppida. Ilmastik on väga suur määraja meil siin.“

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.