Eesti sillutab teed Hiina turule

„Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2017. aastal oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 6,3 miljonit eurot, mis on viiendiku võrra enam kui aasta varem,“ kirjeldas olukorda maaeluminister Tarmo Tamm.

Tegevuskavas on välja toodud ka koostöö põllumajandusteaduse ja tehnoloogia valdkonnas, kus Eestil on ette näidata juba mõned edusammud. „Eelmise aasta sügisel sõlmisid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemia koostöölepingu, et luua ühine kartulilabor ning teha ühist kartuligeneetika ja -aretuse alast teadustööd. Hiina kartuliaretuse põhiprobleemid on põua– ja haiguskindlus ning seepärast on nad huvitatud Eesti teadmistest ja kogemustest,“ ütles Tarmo Tamm. 

Eestile pakuvad huvi Hiina teravilja sordid ja uudsed kasvatustehnoloogiad, mida saab rakendada siin erinevate kultuuride kasvatamisel. Lisaks soovime leida koostööpartnereid Hiina põllumajandusülikoolide seast, kellega arendada toidutehnoloogia ja aiandussaaduste töötlemise teemalist koostööd.  Toimunud on kohtumised Harbini Põllumajandusülikooliga, aga konkreetsete koostööprojektideni ei ole veel jõutud.

Maaeluminister osaleb ka Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide plenaarkohtumisel, kus tehakse ülevaade Hiina ja KIE riikide vahelise koostöö tulemustest ja lepitakse kokku nn Sofia suunistes edasiseks koostööks.

HEA TEADA

Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupude  tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (nt. alkohol, joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – st loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted) olema riik läbinud Hiina poolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa.

Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Toiduohutus on Hiinas kõige olulisem küsimus ja nõudmised toiduohutusele on kõrged. Erinevate tooteliikidega Hiina turule pääsemine on töömahukas protsess, kus hinnatakse  meie järelevalvesüsteemi ja ettevõtete vastavust Hiina imporditingimustele ning teatud juhtudel registreeritakse iga ekspordist huvitatud ettevõte Hiina vastava ametkonna poolt.

Eesti kalakäitlemise ettevõtted saavad Hiina turule viia teatud kalaliike ja neist valmistatud tooteid. Viis piimakäitlemise ettevõtet saavad eksportida piimatooteid (Solbritt sai näiteks hiljuti loa viia Hiina imiku jätkupiima pulbrit). Töötame riigi tasandil selle nimel, et saada Hiina impordiluba lõhelistele ning lõpule on jõudmas protsess kanaliha ja selle söödavate osade (kanajalad) ekspordiks HiinaEesti ettevõtted on soovi avaldanud eksportida ka teisi tooteid, kus täna veel impordiluba puudub, nt sealiha, mida sigade Aafrika katku leviku tõttu täna teha ei saa. Nimelt ei tunnusta hiinlased meie tsoneerimise põhimõtteid, mistõttu on impordikeeld pandud kogu riigi territooriumilt pärinevale sealihale.2017. aastal oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 6,3 miljonit eurot. Seda on 17% enam kui 2016. aastal.

Eesti Taimekasvatuse Instituut teeb teadusalast koostööd Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemiaga juba alates 2010. aastast. Esimeste tõsisemate kokkulepeteni jõuti aga möödunud aasta sügisel, kui sõlmiti koostööleping, et luua ühine kartulilabor ning teha ühist kartuligeneetika ja -aretuse alast teadustööd. Hiina kartuliaretuse põhiprobleemid on põuakindlus ja haiguskindlus. Nad on huvitatud Eesti teadmistest ja kogemustest haiguskindlate kartulisortide aretamisel. ETKI jaoks on see võimalus eksportida oma  teadmisi, kogemusi ja oskusteavet  Hiina. Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemia koostöö raames nähakse ette vastastikust teadlaste ja sordiaretajate  vahetamist.