Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bert van Niejenhuis: farmi edukuse aluseks on terve kari
Infopäeval jagas oma teadmisi Hollandi firma CowSignals tippkoolitaja Bert van Niejenhuis, kes on loomatervise lektorina esinenud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas lehmade heaolu ja tervise teemadel. Ta on lõpetanud Hollandi Utrechti Ülikooli loomaarstiteaduskonna, ennast täiendanud ja praktiseerinud California Ülikooli juures ja Venemaal. Suure osa oma ajast on Niejenhuis töötanud veterinaararstina Hollandi farmides, spetsialiseerudes tootmisloomadele. Infopäeva tõlgiks oli Eesti Maaülikooli dotsent Piret Kalmus, kes õpetab loomaarstitudengitele veiste haiguseid ja karjatervishoidu ning töötab ka karjatervise loomaarstina.
EESMÄRK
Cow Signals® kontseptsioon:
Lehmad väärivad pikka ja paremat elu;
Farmerid väärivad paremat sissetulekut ja suuremat rahuolu tööst;
Koos peame välja teenima piima tarbivate inimeste austuse ja tunnustuse.
Bert van Niejenhuis’i sõnul on õnneliku ja eduka farmi juures olulisteks teguriteks see, et farm on õhurikas ja avar, hästi ventileeritud ja hea valgustusega. Lisaks on tähtis see, et loomal on mugav ning puhas ase ja farmis hea liikuda. Loomad peavad olema puhtad, nii on ka haiguste levimine pidurdatud. „Igal juhul on kõige aluseks puhtus – nii farmi, kui udara. Vaid puhtas keskkonnas on võimalik toota kvaliteetset piima. Seega on väga oluline õpetada farmi personali täitma kõiki hügieeninõudeid,“ rõhutas Niejenhuis.
Võimalikult kiirelt lüpsile. Lüpsi ootealal ei peaks loom ootama lüpsijärjekorras mitte üle 30. minuti. „Kui me laseme lehmal oodata kauem, siis kahel-kolmel korral päeva jooksul lüpstes, peab loom ootama 2-3 tundi, olles seal joomata ja suhteliselt stressirohkes olukorras. Nii, et võimalusel korraldage oma farmis lüpsmine selliselt, et loomadel oleks võimalikult väike ooteaeg. Kui loom ei taha minna lüpsiplatsile, sest lüps ei ole talle olnud hea kogemus ja teda tuleb sinna lükata, siis tuleb leida üles see põhjus, miks see nii on - kas talle ei meeldi personal ja nende liigne lärmakus, lüpsimasin, järjekorras seismine või veel mõni muu tegur. Õnnelik lehm läheb vabatahtlikult lüpsiplatsile,“ rääkis Niejenhuis. Ta soovitas ka jälgida loomade kehakeelt ja seda, kas loomade hulgas valitseb hierarhia, kus on välja kujunenud kindel lüpsijärjekord.
hea nõu
Bert van Niejenhuis’i soovitused farmerile:• Määrake udaratervise eesmärgid ja rääkige nendest farmi personaliga;• Koostage tegevusjuhised ja pidage arvestust;• Rakendage bioohutuse kava ja praakige karjast kroonilist põletikku põdevad loomad;• Toetage lehma üldist immuunsust;• Hinnake regulaarselt udaratervist.
Karja pikk eluiga on oluline. Lehmad on kõige produktiivsemad viienda-kuuenda laktatsiooni ajal. Seega on oluline, et loomad oleks karjas kauem, kui kolm-neli aastat. Sestap on vaja keskenduda tervise teemadele, jälgida, et loomad ei lonka ja neil on terve udar. Suurem probleem on siin stress, kus järjest suurenevad farmid on üheks selle põhjuseks. „Mõelda tuleks kas kõik looma eluks vajalikud tingimused on tagatud – ruum, õhk, vesi, toit. Aga lisaks loomadele ei tohi ära unustada farmi töökollektiivi, kelle suhtumises on suur roll. Neile on samuti vaja tagada mugav ja ohutu töökeskkond ja juhendamine ning harimine ka laiemalt, kui lihtsalt loomade söötmise ja lüpsmise õpetamine,“ sõnas Niejenhuis.
Bert van Niejenhuis oli veendunud, et kui laktatsioonide arv kasvab kahelt viieni, vaid siis saab farmer hakata raha teenima. Tema sõnul on ennetusel kindlasti mõte sees – kokkuvõttes saab öelda, et õnnelike loomade omanik võidab nii väljalüpsis, kui ka töörahulolus. Ta tõin näite Hollandist, kus riigi survel vähendati karjade suurust ja siis selgus, et pigem oli sel farmerite jaoks positiivne tagajärg – loomadel tekkis rohkem ruumi ja seeläbi paranes looma tervis ning suurenes piimaand. Ehk tegelikult karja parendades saadi vähemate loomadega sama tulemus.
Kallis ravi. Küsimusele, mitu kliinilise mastiidi juhtu aastas oleks normaalne, vastas Niejenhuis, et 2% kliiniliste mastiitide juhtumeid oleks normaalne. „Suurbritannias põevad kliinilist mastiiti 60% lehmadest laktatsiooniperioodi jooksul. Hollandis on sama näitaja 26-30% keskmiselt, aga Hollandi parimates farmides on see 1% ja väiksem. Selle tagab madalam nakkussurve loomadele - loomade elukeskkond on parem, neil on lisaks kvaliteetsele söödale ja piisavale veekogusele ka puhas ase ja Hollandis on levinud kuiva liiva allapanu, kus loomal on mõnus pikutada ja samuti hea kõndida,“ vastas koolitaja ja lisas, et neljandik mastiidi juhtudest läheb maksma 30 kuni 80 eurot. „Ja see summa võib küündida 170-225 euroni. Nii, et tegu on suure kuluga, mis näiteks 80-pealise karja puhul võib aastas olla 4500 eurot.“
Haigustele vastupanuvõime komponendid on:Looma tervis. Loomal pole haigusi - mastiiti, atsidoosi, abstsesse ega haavu, emakapõletikke jms.Looma sõrad on korras, ilma nahakahjustajateta. Ta liigub sujuvalt.Loomad on puhanud, nad lamavad ilusasti piisavalt pehmetel ja ruumikatel asemetel.Loomal on piisavalt vett ja süüa. Toit on mineraliderohke. Hinda toitumishinnet regulaarselt, see peaks olema kogu laktatsiooniperioodil 3.Farmis on paigas rutiinid – nii lüpsil, kui kinnislehmade, poeginute ja vasikate puhul.
Aga miks mastiit tekib? Nakkust põhjustavad bakterid ja see võib levida kahel viisil – nakkus saadakse teistelt loomadel või ümbritseva keskkonna kaudu. „Nakkusliku mastiidi tekitajad moodustavad udara pinnale kolooniaid ja need levivad lüpsjate käte kaudu või lüpsimasina kaudu. Siin on abiks kindlasti see, kui lüpsja kasutab kummikindaid ja puhast udara lappi. Keskkonnast tingitud mastiidi puhul on tark haiged loomad koheselt karjast eemaldada ja tagada neile mugavad, kuivad ja puhtad elutingimused. Vaata üle, mis kvaliteediga on looma allapanu, eriti hea on liiv. Ka ümbertöödeldud sõnnik, nagu seda Eestis Väätsa farmis tehakse, on hea allapanu materjal. Saepuru puhul tuleb kindlasti selle kvaliteeti panustada,“ soovitas Niejenhuis.
Erilist tähelepanu soovitas ta pöörata kinnislehmade asemetele, sest udarad on vastuvõtlikud ka kinnisperioodil, sel juhul on haigust rakse avastada ja see tekitab loomale palju valu.
Uus käsiraamat farmerile. Infopäeval esitleti esmakordselt trükisooja praktilist eestikeelset käsiraamatut “Udaratervis”. Raamatu tõlkija ja sisutoimetaja on Eesti Maaülikooli dotsent Piret Kalmus, kes maailmapraktika tippteadmiste taustal jagab soovitusi spetsiaalselt Eesti piimafarmidele. Küsi uut raamatut Dimedium ASist.
Dimediumi udaratervise konverents
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele