Fotod: aiandusettevõtjad õppisid Läti kolleegidelt

Aiandusliidu tegemiste kohta rääkis Külasepp, et liit on kiirelt kohanenud ajas toimuvate muutustega. „Meil on 74 liiget, k.a üks välisliige. Liit koondab oma valdkonna kõiki suurimaid tegijaid. Me oleme aktiivselt osalenud põllumajandus- ja maaelu kujundamisel. Oleme kaasa löönud aiandust puudutavas seadusloomes ja arengukava koostamisel, oleme tegevad aiandusklastris. Koostööd teeme ka Põllumajandus-Kaubanduskojaga, kellega koos korraldame igal aastal toimuvat Aiandusfoorumit. Propageerime kodumaist toodet, läbi tunnusmärgi „Eestis Kasvatatud“, seda märki kasutab 30 tootjat,“ tutvustas liidu tegemisi Külasepp.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban võttis konverentsil kokku sektori numbrites. „Avamaa köögivilju kasvatame me enam kui 3000 hektaril ja katmikala pind, kus köögivili kasvab, on 200 hektarit. Saak oli avamaalt kokku 50 000 tonni ja katmikalal alla 10 000 tonni ja see oli viimase 10 aasta madalaim toodang. Kapsas, porgand ja hernes on need, mis selle mahu loovad, võrreldes eelmise aastaga on veidi kasvanud ka näiteks lillkapsa osakaal. Kasvanud on puu- ja marjaaedade pind, ületades 7000 hektari piiri. Õunaaedu on kõige enam – 2522 hektarit, 564 hektaril kasvatatakse musta sõstart, lisaks on kasvanud veidi ka vaarika pind, küündides juba 274 hektarini ja näiteks maasikat kasvab Eestis 654 hektaril. Saagikus aga langes pea kõikides marja- ja puuviljade segmendis, kasv oli vaid ploomide osas. Puukoole laius meil 229 hektaril,“ tõi näiteid Gorban.

Lisaks ekspordile-impordile, rääkis Gorban ka sektorile makstud ja planeeritavatest toetustest. „Eesti päritolu puu- ja köögivilja eksporditi 27 miljoni euro eest ning imporditi 185 miljoni euro väärtuses. Aastatel 2015-2018 on määratud toetusi aiandussektorile kokku 30,5 miljonit. Näiteks 2017. aastal taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 211 taotlejat 1802 ha põllumaa kohta, otsetoetuse ühikumääraks kujunes 305,31 eurot hektari kohta. Lisaks tavapärastele meetmetele maksti välja ka 2017. a erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele,“ rääkis Gorban.

Lätlane armastab kodumaist toodet. 36% kogu Läti territooriumist on põllumajandusmaa. Köögiviljakasvatuse osa on 40% põllumajanduse kogutoodangust. „Köögivilja kasvupinnad on üsna stabiilsed, kasvanud on saagikus, laienenud on sordivalik ja palju pööratakse rõhku ühistegevusele. Kapsas, porgand ja sibul on populaarsemad kultuurid, mida Lätis kasvatatakse. Sektorit mõjutab eksport ja import. Läti aiandussektor eksportis 2017. aastal 38 miljoni euro väärtuses ja importis 95 miljoni eest,“ rääkis Läti Põllumajandusministeeriumi esindaja Dace Freimane.

Mida uut ja põnevat rääkisid Läti kolleegid meie aiandusettevõtjatele saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehest, mis ilmub 28. novembril.