Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÜRO kliimakonverentsil võeti vastu reeglid Pariisi kokkuleppe elluviimiseks
“Läbirääkimised ei olnud kerged ning kõik osapooled pidid tegema kompromisse, kuid Katowices saavutatu näitab, et riigid on valmis eesmärkide saavutamiseks koos tegutsema,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. “Reeglistiku vastuvõtmisega on meil nüüd olemas ühine arusaam, kuidas kokkulepitut tegelikkuses ka ellu viima hakata. ”
Üle 100-leheküljeline dokument sisaldab detailsed juhised kokkuleppe rakendamiseks alates 2020. aastast.
Kokku lepiti näiteks aruandlusjuhistes, et tagada tegevuste läbipaistvus, ning selles, kuidas tehakse vahekokkuvõtteid eesmärkide suunas liikumisel. Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb ka Eestil teha teatud muudatusi oma aruandluses, näiteks Pariisi kokkuleppe uuenduse – riiklikult määratud panuste täpsemaks kirjeldamiseks.
Keerukad läbirääkimised olid kliimaalase rahastusega seotud teemadel, näiteks erinevad fondid ja rahastusega seotud aruandlus. Eriti olulised on need just arengumaadele, kel puudub vajaliku toetuseta võimekus kliimameetmete elluviimiseks.
Pikalt kestsid läbirääkimised ka kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise mehhanismi reeglite üle, kuid seal kokkuleppele ei jõutudki. Seega plaanitakse reeglid mehhanismide osas vastu võtta järgmisel aastal toimuval konverentsil.
Lisaks kõnelustele kokkuleppe reeglite üle toimus konverentsil poliitiline dialoog ehk nn Talanoa dialoog, kus võttis sõna ka minister Kiisler. Dialoogi eesmärk oli jagada riikide kogemusi ja vaadata üle Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi täitmise seis. Dialoogis kõlanud põhisõnumid koondati ning nendest peaksid riigid lähtuma nii oma kliimaalases tegevuses kui ka Pariisi kokkuleppe alusel edasiste kohustuste võtmisel. Samuti kutsutakse dialoogi tulemusena kõiki ühiskonnaliikmeid panustama kliimasõbraliku ja jätkusuutliku tuleviku heaks.Eesti on tänaseks kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele