Lõhed on Pärnus jõe kudemispaigana uuesti üles leidnud

Sügisel lammutatud Sindis paisu juures on nüüdseks alustatud väliujula rajamiseks süvendustöödega. Suur oli sel nädalal aga ühe töölise üllatus, kui ta sealt kopaga töötades ühe priske 8-kilose lõhe välja tõmbas.

Tõsi, kala ei olnud sel hetkel enam elus. Kuid kudenud lõhe leidmine paisu endisest asukohast ülesvoolu on kindlaks märgiks, et lõhe on sel sügisel liikunud paisust üles kudema ning jõgi on taas kaladele avatud.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi hinnangul näib pildile olevat jäänud kudenud emalõhe. Sellele viitavat nähtavad tunnused ning ka see, et lõhe kõht ei ole enam marjast punnis.

„Tundub, et see kala on oma töö ära teinud ehk ca 20 000 marjatera ära kudenud. Ilmselt laskus peale kudemist jõge mööda allapoole ja jäi Sindi väliujula juurde sügavamasse auku puhkama. Meie lõhede puhul juhtub ka seda, et osa neist hukkuvad pärast kudemist. Osa laskub merre tagasi ja nendest väike osa on korduvkudejad.“ selgitab Tuus.

Üsna kindlalt saab väita, et leitud kala puhul on tegu RMK Põlula Kalakasvandusest Pärnu jõkke asustatud lõhega. Sellele viitab asjaolu, et tema rasvauim puudub, on vaid selle ära lõikamisest jäänud iseloomulik uime väike jupp. See on märk, et 2-3 aastat tagasi (emane lõhe elab enne kudema tulekut tavaliselt nii kaua meres) aset leidnud asustamine on selgelt tulemusi andnud ja iseseisva lõhekarja tekkimiseks on potentsiaal asustamise näol loodud just õigeks ajaks – Sindi paisu langemiseks.

Kala leidmine viitab selgelt, et lõhed said Sindi paisust üles pärast selle maha võtmist 2019. aasta sügisel. Ehk siis sai pais maha võetud õigel hetkel. Lõhe eduka paljunemise kohta möödunud sügisel Pärnu jões saab kinnituse järgmisel suvel, kui TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on vastava seire teostanud.

Sindi paisu projektijuhi, Keskkonnaagentuuri töötaja Külli Tammuri sõnul ollakse tänu soodsatele ilmastikutingimustele ning lepingupartneri heale tööle paikapandud ajakavast mõnevõrra ees. Sindi poolne jõeosa on piiratud pinnastammiga, kust käib hetkel vee ära pumpamine ning järgmisel nädalal alustatakse juba kärestiku rajamisega. Kärestiku ja kaldakindlustuste tarvis kulub suurusjärgus 35 000-40 000 kuupmeetrit maakive, kärestiku kogupikkus tuleb 130-meetrine.