Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 14. veebruar 2019

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Siret Kotka-Repinski sõnul võib eelnõu kohaselt valitsus selliste ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise. „Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed,“ selgitas Kotka-Repinski. „Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid."

Kotka-Repinski sõnul on viimastel aastatel sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest.

„Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks,“ ütles Kotka-Repinski. „Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aaasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandas põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30%.“

Kotka-Repinski ütles, et mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust.

„Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusettevõtjate esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks,“ sõnas Kotka-Repinski. „Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.“

Eelnõu kolmas lugemine on 20. veebruaril.