Maailmas viljeletakse mahepõllundust ligi 70 mln hektaril

Rekordiline mahepõllumajandusmaa kasv

Mahetootjaid 2017. aastal oli maailmas 2,9 mln, 5% rohkem kui 2016. aastal. Kõige rohkem oli mahetootjaid Indias (835 200), järgnesid Uganda (210 352) ja Mehhiko (210 000).

Mahetoidu müük näitab kasvu

Euroopas kasvas mahetoidu jaemüük ligi 11% ja jõudis 37,3 mld euroni (ELis 34,3 mld eurot), suurima turuga oli Saksamaa (10 mld eurot). Aastatel 2008-2017 kasvas maheturu käive üle kolme korra. Eurooplane kulutab mahetoidule aastas keskmiselt 47 eurot (ELis 67 eurot), tarbimine inimese kohta on viimasel kümnendil kahekordistunud. Kõige rohkem ostavad mahetoitu šveitslased (288 eurot inimese kohta aastas). Kõige suurema maheturu osaga (13,3%) riik oli Taani. On mahetooteid, mis mõnes riigis võtavad turuosast juba kolmandiku (nt munad, piim, beebtoit).

Mahepõllumajandusliku maa pind kasvas Euroopas ligi 1 mln hektarit ehk 7,6% (ELis 0,8 mln ha ehk 6,4%), kokku oli Euroopas mahemaad 14,6 mln hektarit (ELis 12,8 mln ha). Hispaanias oli mahemaad jätkuvalt kõige rohkem (2,1 mln ha), järgnesid Itaalia (1,9 mln ha) ja Prantsusmaa (1,7 mln ha). Venemaal kasvas mahemaa pind võrreldes 2016. aastaga 300 000 ha ja Prantsusmaal 200 000 ha. Kogu Euroopa põllumajandusmaast oli mahemaad 2,9% Euroopa Liidus 7,2%. 

Euroopas oli ligi 400 000 mahetootjat (ELis ligi 310 000), kõige rohkem tootjaid oli Türgis (üle 75 000) ja Itaalias (üle 68 000). Mahetootjate arv kasvas Euroopas ligi 7% (ELis ligi 4%). Euroopas oli üle 71 000 töötleja (ELis üle 68 000) ja rohkem kui 53 000 importijat (ELis ligi 4600). Kõige rohkem töötlejaid oli Itaalias (üle 18 000) ja importijaid Saksamaal (ligi 1700). 

Maailma mahepõllumajanduse ülevaate koostasid Šveitsi maheuuringute instituut FiBL ja turu-uuringute agentuur AMI.