Autor: Põllumajandus.ee • 28. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.

“Avalikkusele tutvustati möödunud nädalal küll mitmeastmelist ja näiliselt laiapõhjalist kaasamise protsessi, ent lõppotsuseid hakkab tegema juhtkogu, mille koosseis on kokku pandud ilmselgelt ministeeriumi senist poliitikat soosivana,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür. “Sellisel viisil ei ole protsess tervikuna tasakaalustatud ega võimalda jõuda ühiskondliku kokkuleppeni, mida nii ministeerium kui teised osapooled avalikkusele edastatud sõnumite järgi taotlevad,” lisas Tüür.

Metsaseaduse kohaselt peavad töögrupis olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. See nõue on täidetud üksnes formaalselt. Vaidlusküsimusi hääletava juhtkogu 29-liikmelises kogus on ligi pooled kohad riigiasutuste esindajatele ning ülejäänud kohtadel domineerivad selgelt majandushuvide esindajad. Ökoloogiliste väärtuste esindajaid on vaid kolm, samuti on kreenis teadlaste koosseis. Kaasatud seitsmest teadlasest kolm on majanduse ja metsamajanduse valdkonnast ning vaid üks ökoloogia valdkonnast.

TASUB TEADA

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

EKO rõhutab, et üleilmsete keskkonnaprobleemide süvenemine, praeguse metsanduse arengukava täitmise käigus tekkinud konfliktid ning ühiskonna kasvanud ootus säästva metsanduse tegelikuks rakendamiseks Eestis sunnivad tegema kvaliteedihüpet metsandusvaldkonna valitsemises ja uue metsanduse arengukava koostamisel. See peab olema laiapõhjaline ja sisuline osapoolte kokkulepe, mis põhineb erinevate stsenaariumite võrdlusel ning arvestab võrdselt majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi eesmärke.