Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad.
Õun
  • Õun
  • Foto: Reuters/Scanpix
Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust ja tõsta tarbija silmis turu usaldusväärsust.  Sordinime teadmise vajalikkusest ja sordiehtsuse olulisusest kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.
Puuvilja- ja marjasordid peavad olema registreeritud
Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Hea meel on tõdeda, et ulatusliku teavitustöö tulemusel on nüüdseks registreeritud 333 puuvilja- ja marjakultuuri sorti, sealhulgas 246 tuntud sorti. Neist 101 registreeriti viimasel aastal. Tuntud sordid on aastakümneid meie laual olnud, nagu näiteks õunad „Liivi kuldrenett“, „Valge klaarõun“, „Suislepp“ või pirnid „Lutsu võipirn“, „Seiu“. Registreeritud sortidega on võimalik tutvuda Põllumajandusameti sordiregistris.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele