Autor: Põllumajandus.ee • 15. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.

Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga "Aeropildistuse maamärk" (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk alates sügisest.

Eelmisel aastal pildistati Eesti põhjapoolne osa. Ülelennu tulemusel saadakse 20–25 cm piksli suurusega pildid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs Maa-ameti kaardirakenduse abil. Sellel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest.