Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

Konverentsi Agroforum Mare Balticum teemaks on agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Maablogis Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Konverents Agroforum Mare Balticum toimub Maaülikooli peahoones.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

Konverentsi teema on agroökoloogia

Kõigil senistel Agroforumitel on olnud oma kandev teema. Mullu oli juttu põllumajanduse digiteerimisest, tänavu on teemaks agroökoloogia. Agroökoloogia ei ole seotud ühegi konkreetse põllumajandusviisiga ega tähenda ainult näiteks mahetootmist. Maailm otsib toidutootmises ja põllumajanduses laiemat uut globaalset paradigmat. On selge, et suurtootmisel on omad puudused, näiteks taimekaitsevahenditest ja mineraalväetistest põhjustatud reostus või kontsentratsiooniga seotud riskid loomakasvatuses; teisalt aga ei saa maailma ka ainult mahetootmisega ära toita.

Agroökoloogiat ehk põllumajandusökoloogiat mõtestatakse üsna erinevalt, alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroökoloogia kontseptsioon ei lähtu ainult kitsast majanduslikust tasuvusest, vaid püüab arvesse võtta ka sotsiaalset, kultuurilist, tervislikku, juhtimise, valitsemise ja koostöö aspekti.

Agroökoloogiat mõistetakse erinevalt

Agroforumi ambitsioon on vaadelda kogu agroökoloogiat kui kontseptsiooni võimalikult paljudest tahkudest ja laiendada sellest arusaamist nii konverentsi partnerriikides Euroopa Liidus kui ka liidu idapartnertite juures.

Euroopa Komisjon pole suhtunud agroökoloogiasse erilise innuga ja on pigem võtnud seisukoha, et meil ELis on kõik korras: tootmine on kontrollitult keskkonnasõbralik, toiduohutus on kõrge ja riiklike maaelu arengukavade meetmetega käsitletakse teisi agroökoloogia aspekte.

Agroökoloogia rakendamisel on ELi riikidest eeskujuks Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal, kes on pakkunud oma näiteid GIAHS-i (globally important agricultural heritage systems) ehk globaalselt oluliste põllumajandustootmise pärandsüsteemide rakendamisest. Maailmas on aga esirinnas Hiina ja Jaapan, kellele kuulub kahe peale pea pool registreeritud pärandsüsteemidest. Süsteemide registrit peab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), kes on võtnud nõuks toetada ka agroökoloogilist lähenemist ja selle globaalset laienemist.

FAO on korraldanud agroökoloogia teemal ka kaks globaalset foorumit (aastatel 2014 ja 2018), millest teine seadis eesmärgiks olulise laiendamise (scaling up). Teisel foorumil ühisdeklaratsiooni vastu ei võetud, sest agroökoloogiast kui kontseptsioonist saadi erinevalt aru. Valitsusvälised kodanikuorganisatsioonid nägid agroökoloogias eelkõige mahetootmist, mis on täielikult vaba kemikaalidest ja kunstväetisest. Kõrgelt arenenud põllumajandusega riigid (Šveits, Kanada jt) aga leidsid, et agroökoloogiliseks võib peale mahetootmise pidada ka teisi säästlikke ja kestlikke toidutootmise süsteeme.

Agroökoloogia pole ainult mahe

Eesti on mahepinna ulatuse poolest Euroopa Liidus esimeste hulgas ja koos metsaga (mida Eestis ei väetata ega pritsita) võib mahedaks lugeda valdava osa Eesti pinnast. Seda eelist peaksime paremini ära kasutama, et Eestit tuntaks kui puhta loodusega maheriiki. Tõsi on ka see, et looduses on väga raske selget piiri tõmmata ja näiteks tavatootmises kasutatud pestitsiidid võivad levida mahealale. Väga oluline on tarbija usaldus ja vaade mahetootmisele, mis võivad kujuneda määravaks nende ostuotsuste tegemisel. Mahetootmise pioneeride, Šveitsi ja Austria kogemus on näidanud, et mahetootmist peab oluliseks ligi 20% elanikkonnast ehk need, kelle haridus, kogemus ja sissetulek (õpetajad, arstid jne) võimaldavad eelistada mahetoodangut.

USA ja Kanada on rahvusvahelistes organisatsioonides valdavalt kaitsnud positsioone, et mahetoodangu suuremat tervislikkust pole suudetud tõestada ja põhiosa tarbijate jaoks on oluline hind. Euroopa Liidus on olulisi kodanikuliikumisi, mis seisavad loomade heaolu ja keskkonna puhtuse eest. Mahetootmise ja keskkonnasäästlike meetmete kasutusele võtmine teeb aga tootmise kallimaks ja Euroopa Liidu toidutoodang võib jääda alla imporditud toidutoodetele mille päritoluriikides nii keskkonna- kui ka loomade heaolu nõuded on nõrgemad. Samuti on paljudes muudes riikides nõuded töötajate heaolule ja sissetulekule pea olematud.

Seepärast võib kokkuvõttes agroökoloogilisel lähenemisel olla tulevikku, eriti kui võetakse seisukoht, et riikidel on tarvis oma õigusaktid vastavalt kohandada ja võtta tõhusaid meetmeid, et tagada vastavate seaduste täitmine.

Agroforum aitab määratleda agroökoloogiat

Agroforumi kontekstis on oluline, et saaksime rahvusvaheliste organisatsioonide ettekannete põhjal võimalikult suure pildi globaalsest seisust nii geograafiliselt kui ka aspektide mõttes. Sellel taustal on intrigeeriv näha, kuidas konverentsipartnerite regioon (Kirde- ja Ida-Euroopa) nende kõnest välja paistab ja kuidas nad oma huvisid kaitsevad. See vastuolu võiks olla teemaks vestlusringis, mis püüab vastata kahele küsimusele: „Mille poolest on agroökoloogia midagi enamat kui mahepõllumajandus?“ ning „Mis on meie regiooni agroökoloogiline eripära ja kuidas seda kaitsta?“.

Muidugi võimaldab konverents lisaks mõttevahetusele peateema üle ka osalevate regioonide riikidel omavahel kontakte luua. Samuti on oluline see, et Agroforumi ajal toimub ka Euroopa Komisjoni idapartnerluspoliitika algatuse mahepõllumajanduse seminar. See võimaldab teha kahepoolset koostööd idapartneritega Euroopa Komisjoni ressursse kaasates.

TASUB TEADA

Agroforum Mare Balticum toimub 24.–25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas. Konverentsi keeled on inglise ja vene keel. Rohkem infot, sh ettekanded ja videoülekande, saab kätte konverentsi kodulehelt. Foorumit korraldavad Eesti Maaülikool ja Maaeluministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Idapartnerluskeskuse, Läänemeremaade Nõukogu ja Tartu linnaga.

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150