Autor: Põllumajandus.ee • 24. mai 2019

Taliteraviljad on taas võtnud üles väga kiire kasvutempo. Taliodral on ilmunud ohted nähtavale. Varajastel talinisusortidel on välja arenemas lipuleht. Taimede värvus on hea ja taimed tunnevad end üsna hästi.

Jälgin olukorda. Kui sademeid on tulemas palju ja näen, et talinisudes võib tekkida oht lamandumisele, siis teen täiendava kasvureguleerimise Terpal-iga 0,7 l/ha. Varajastel sortidel seda otsust enam aega kaua langetada ei ole, sest viimase kasvureguleerimise peab ära tegema lipulehe faasis enne kui viljapea nähtavale hakkab ilmuma.

Taliraps on tänaseks jõudnud täisõitsemiseni. Ilmad on soojad ja niisked. Seetõttu alustasime Cantus Gold-iga valgemädaniku ja ristõieliste kuivlaiksuse tõrjet. Kuna eelnevalt tehtud seire tulemusena leidsin palju kõdra peitkärsakaid, siis otsustasin lisada paagisegusse ka süsteemse insektitsiidi, mis õitsemise ajal lubatud kasutada.

Et tehnoradades oleks taimede mehhaaniline kahjustus väiksem, sai traktori nina puhverdatud käepäraste vahenditega. Vana viljakott sobis selleks suurepäraselt.

Nüüd on aeg teha öötööd

Suvirapsil on arenenud 2 pärislehte. Maakirbu tõrjest sel aastal vähemalt siin pääses. Küll aga on näha lendlemas arvukalt kapsakoisid. See teeb veidi murelikuks, kas kordub aasta 2013, mil kapsakoid tegid ulatuslikku kahju suvirapsi taimedele.

Kuna ilm on muutunud veidi niiskemaks, leidsin, et oleks hea aeg anda pealtväetist suvirapsile ja suvinisule. Suvirapside kogulämmastikku tase jääb 140 kg/ha ja suvinisu 135 kg/ha. Kindlasti ei unusta neil kultuuridel jälgimast ka lämmastiku ja väävli suhet.

Suvinisul arvestan N:S suhteks 7:1-le ja suvirapsil 4:1-le.

Suvirapsi umbrohutõrjet alustan ka mõne päeva pärast. Näha on, et umbrohud on ühtlaselt tärganud ja nad kasvavad üsna kiires tempos. Kuna on külvatud Clearfield rapsisort, siis kasutan umbrohutõrjeks Cleravo+Dash 1l/ha+1l/ha. Kavatsen paagisegusse lisada ka 150 grammi boori hektarile.

Maikuu on pakkunud senini kõike: niiskust, jahedust, palavust. Hetkel see taimedele on sobinud ja loodame, et nii läheb ka edasi.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Eelnevad OTSE PÕLLULT blogipostitused leiad SIIT.