Autor: Põllumajandus.ee • 29. mai 2019

„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.

Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Istutamisel eelistavad erametsaomanikud traditsioonilist avajuurset metsataime. Ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle poole (avajuurseid taimi 55%, potitaimi 45%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Eriti paistab avajuurse taime eelistus välja kuusetaimede puhul, millest kaks kolmandikku olid avajuursed. Ka männitaimede puhul soovivad metsaomanikud istutada avajuurseid taimi, kuid neid praegu veel turul piisavalt ei ole. Seepärast moodustasid männitaimede mahust 76% potitaimed.

Loe Metsaühistu lehelt.