Sel kevadel pandi erametsadesse kasvama üle nelja miljoni metsataime, mis jõudsid metsaomanikeni Metsaühistu taimede ühishanke tulemusel. Võrreldes eelmise aastaga kasvas istutusmaht viiendiku võrra 3,3lt miljonilt 4,1 miljoni puuni.
Istutamine.
  • Istutamine.
„Metsaühistu metsataimede hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks,“ rääkis hankega tegelev tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimi on vähem kui metsa uuendada soovivaid erametsaomanikke, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaühistutesse kuuluvad metsaomanikud, kes oma soovidest õigeaegselt ühistule teada andsid. Tulemas on veel ka sügisene taimede ühishange, nii et praegu on õige aeg mõelda ka sellele,“ rääkis Jõeäär.
Metsaühistu metsataimede ühishanked algasid 2012. aastal. Selle ajaga on ühiselt hangitud taimede arv kasvanud kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 4 miljoni. Kogu erametsade istutusmahust (2018. aastal istutati erametsa 12,3 miljonit metsataime) kolmandik tuleb ühishankest.
Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (3,1 miljonit ehk 76% taimede kogumahust), järgnesid mänd (600 tuhat taime ehk 15% taimede koguarvust) ja kask (350 tuhat taime). Lisaks istutati erametsadesse ka sangleppa, tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Võrreldes läinud aastaga on pisut vähenenud kuuse osakaal ja kasvanud männi ning kase istutusmahud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele