Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jahimeestel tuleb sel jahiaastal küttida üle 30 000 metskitse
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) presidendi Margus Puusti sõnul on metskitsede arvukus jätkuvalt tõusuteel. „Metskitsede kõrget arvukust iseloomustab ka see, et eelmisel aastal hukkus ametlikel andmetel liiklusõnnetustes 4408 isendit,“ ütles Puust. „Üks oluline metskitsejahi eesmärk on reguleerida arvukust nii liiklusõnnetuste kui ka maaomanikele tekitatud kahjude vähendamiseks. Samuti suurendab metskitse kõrge arvukus veterinaaride hinnangul asurkonnas parasitaarhaiguste riski,“ lisas ta.
1. juunist 15. augustini kütitakse sokkudest noorloomi või kehva arenguga isendeid. Reeglina ei kütita põhikarja sokkusid enne augustit. Neid kütitakse soovituslikult alates 1. augustist kuni hooaja lõpuni.
EJSi tegevjuhi Tõnis Korts sõnul ulukiseire-ekspertidel detailsema küttimissoovituse kokkupanek veel käib. „Nende eelhinnanguid aluseks võttes on selge, et jahimeestel tuleb metskitsi küttida vähemalt eelmise aasta soovituslikus mahus ehk 30 000 isendi piires või isegi rohkem,“ ütles Korts. „Kui eelnevatel aastatel telliti jahimeestelt arvukuse reguleerimist põhiliselt metsakahjude tõttu, siis nüüd on lisandunud ka liikluskahjud, mis ohustavad inimeste ning metsloomade elu ja tervist,“ kinnitas ta.
TASUB TEADA
Jahieeskirja järgi võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. jaanuarini. Sealhulgas saab sokule pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Kitsele või tallele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.
Seotud lood
Yara on formuleerinud YaraVita® tooted kas vesilahuse või suspensioonina, vastavalt sellele, kuidas ja mis aja jooksul on taimedele toiteelemendid vajalikud. Vesilahus tähendab seda, et toiteelemendid on vees juba eelnevalt lahustatud ning seetõttu on nad taimedele koheselt ja kiiremini kättesaadavad. Samas on nende toimeaeg tänu sellele lühem, kui näiteks suspensioonidel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele