Autor: Põllumajandus.ee • 11. juuni 2019

Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid 67% umbrohutõrjevahendid, 17% seenhaiguste tõrjevahendid, 11% kasvuregulaatorid ja 4% putukatõrjevahendid. Eelmisel aastal turustati kasvuregulaatoreid ligi veerandi võrra vähem kui 2017. aastal, samuti vähenes umbrohutõrjevahendite ning seenhaiguste tõrjevahendite kogus, vähesel määral suurenes putukatõrjevahendite hulk.

2018. aastal lasti taimekaitsevahendeid müügile 6% rohkem kui 2014. aastal, näiteks kasvuregulaatoreid kolmandiku ja seenhaiguste tõrjevahendeid neljandiku võrra rohkem. Umbrohu- ja putukatõrjevahendite kogused aga on jäänud enam-vähem samale tasemele.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse peale põllumajanduse ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul. Spordi- ja mänguväljakutel ning parkides kasutatakse taimekaitsevahendeid peamiselt siiski üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste meetmetega. Samuti võib iga inimene osta teatud taimekaitsevahendeid oma aias kasutamiseks.

Turustatud taimekaitsevahend tähendab välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel. Taimekaitsevahendite kasutamine võib kliimatingimuste ning taimekahjustuste ja -haiguste erisuste tõttu aastati kõikuda.

Statistikatöö „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Detailsema info leiad SIIT.