Eesti tööturul toimuvad mitmekülgsed muutused

Viimase viie aastaga on Eestis loodud juurde 72 000 uut töökohta. Mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud 46 000 ning tööhõive kokku on suurenenud 43 000 inimese võrra. Eestil jäävad võimalused tööhõive suurendamiseks aga üha väiksemaks. Tööhõive on tõusnud ajalooliselt kõrgeimale tasemele – see on suurenenud kõikides vanuserühmades. Pensioniealiste (65+) tööhõive on meil juba Euroopa Liidu kõrgeim ning ka 25-64 aastaste tööhõivega on Eesti Euroopa tipus.

Ametialade järgi on hõivesse enim juurde tulnud juhte ja tippspetsialiste, samas kui madalama kvalifikatsiooniga töötajate arv on vähenenud. Muutused on toimunud ka töötajate hariduses. Suurenenud on kõrg- ja keskkooli baasil keskeriharidusega inimeste arv ja nende osakaal tööhõives. Kui 15 aastat tagasi oli Eesti tööhõives selliseid inimesi kolmandik, siis möödunud aastal juba üle 40 protsendi. Kesk- ja kutseharidusega inimeste osakaal on aga vähenenud. See on seletatav nii majanduse struktuuri muutusega, kui ka sellega, et tööprotsessid on läinud keerulisemaks. Madala kvalifikatsiooniga töökohtade arv on vähenenud, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv aga suurenenud.

Paremini haritud töötajatel on väiksem oht töötuks jääda ning kui see peaks ka toimuma, siis leiavad nad üldjuhul endale kiiremini uue töökoha, kui madalama hariduse ja kvalifikatsiooniga inimesed. See, kui hästi kõrgharidus vastab majanduse nõuetele, on aga omaette teema. Hariduse parem vastavus majanduse vajadustele suurendab tööhõivet ja aitab kaasa majanduskasvule.

Kuigi viimastel aastatel on töötlevas tööstuses hõive kasvanud, on see pikemas tagasivaates vähenenud. Hõive on vähenenud ka põllumajanduses ning rohkem inimesi on läinud tööle teenustesektorisse. Selline trend on toimunud enamikes arenenud tööstusriikides. Teenused vajavad aga üldjuhul rohkem tööjõudu, kui tööstus, mis seletab – vähemalt osaliselt - ka tööhõive kasvu ja tekkinud suurt tööjõupuudust. Kõige suurem on Eestis tööjõupuudus (ehk, vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus) ITK- ja finantssektoris.

Kuna Eestis tööjõudu napib, on ettevõtted sunnitud tööjõudu otsima välismaalt. Ka siin ei erine Eesti paljudest arenenud riikidest. Me konkureerime töötajate, eriti kvalifitseeritud töötajate pärast oma lähinaabritega. Tööjõupuudus on paljude riikide murekohaks. Eelmisel aastal saabus Eestisse töötamise eesmärgil lühi- ja tähtajaliste töölubadega 22 600 ning selle aasta esimese viie kuuga juba 16 200 välismaalast. Eelmisel aastal läks nendest üle 70% tööle töötlevasse tööstusesse, ehitusse ja põllumajandussektorisse. Eesti jaoks ei saa aga sellises formaadis välismaise tööjõu massiline kasutamine olla püsiv lahendus. Pikemas vaates vajame me üha rohkem kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.

Tööjõupuudus ja tugev majanduskasv – eriti rahalises väljenduses – hoiab palgakasvu kiirena. Sellest on juba palju räägitud ja kirjutatud. Palgad tõusevad ka kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaalu suurenemise tõttu. Samuti on kiire palgakasvu taga miinimumpalga tõus. Miinimumpalka on tõstetud keskmisest brutokuupalgast kiiremini ning miinimumpalga osakaal on tõusnud juba 38 protsendini keskmisest ja 50 protsendini mediaanpalgast. Paljuski miinimumpalga kasvu tõttu on alg- ja põhiharidusega töötajate palgad tõusnud kõrgharitud töötajate palkadest kiiremini ning nende palkade vahe on pikemas vaates tasapisi vähenenud.