Millised õigusaktid muutuvad 1. juulist?

1. juulil jõustub raamatupidamise seaduse muudatus, mille kohaselt saavad ettevõtted ja ka muud juriidilised isikud avalikule sektorile saata arveid ainult e-arvetena. Paberil ja elektroonilisel kujul arveid enam ei aktsepteerita.

Avaliku sektori üksuseks, kellele alates 1. juulist tuleb saata e-arveid, loetakse riiki ja riigiasutust, kohaliku omavalitsuse üksust ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutust, muud avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning kõigi eelpool nimetatute otsese või kaudse valitseva mõju all olevat sihtasutust, mittetulundusühingut ja äriühingut.

Vaata lisaks:

Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb praeguselt kümnelt aastalt 20 aastale. Pikem aegumistähtaeg kohaldub näiteks tootja, ohtliku ehitise või asja omaniku vastutusest tulenevatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada võlausaldajate õiguseid.

Pikemat aegumistähtaega kohaldatakse alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on endiselt kümme aastat.

Vaata lisaks:

Juuli alguses jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega uuendatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid. Edaspidi hakkab maksuhaldur tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja uuendama iga kalendrikuu 1. kuupäeval. Praegu uueneb tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri kaks korda aastas.

Vaata lisaks:

1. juunil jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea käibemaksukohustuslasest äriühing esitama maksudeklaratsiooni TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid.

Vaata lisaks:

Vaata ka teisi muudatusi SIIT.