Aruanne: karude käekäik on suurepärane, ilvesed jätkuvalt madalseisus

„Küttimissoovitused, mis lähtuvad ulukiasurkondade seisundist ja juurdekasvuprognoosidest, on olulised töövahendid maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel, olles seega oluliseks aluseks teaduspõhisel ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja tõi seirearuandest esile mõned olulisemad seigad. „Viimase kahe aasta vältel on põtrade arvukus Eestis tervikuna mõõdukalt langenud, kuid piirkonniti on asustustihedus väga erinev. On palju piirkondi, kus loomade arvu langetamiseks otsene vajadus puudub, kuid ka selliseid, kus metsakahjude vähendamiseks tuleb küttimismahtu suurendada. Järjekordselt on põhjust tõdeda, et metskitsi on meil taas rohkem kui aasta tagasi ja sellest johtuvalt on oluliselt rohkem ka metskitsedega seotud liiklus- ja metsakahju. Sigade Aafrika katku (SAK) roll metssigade suremuses on viimase aasta vältel muutunud tagasihoidlikuks, kuid Eesti loodusest see haigus veel kaugeltki kadunud ei ole ning metssea arvukust tuleks uute taudipuhangut vältimiseks hoida võimalikult madalal tasemel ka järgnevatel aastatel. Eesti karudel on läinud väga hästi ning karude arvukus on suurenenud. Ilvese arvukus aga ei taha külluslikule toidubaasile vaatamata kuidagi madalseisust välja tulla,“ selgitas Veeroja.