Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sel kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust
Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Helena Vaher.
2018. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud Eesti mesindussektori struktuuriuuringust selgus, et mesinikud ootasid riigilt kõige enam mesilaste pidamise toetuse väljatöötamist. Mesilaspere toetust sai esimest korda taotleda 2019. a 1.–15. maini. Toetust taotles ligi 1400 mesinikku kokku u 31 000 mesilasperega. Kõige rohkem taotleti mesilaspere toetust Tartu-, Harju- ja Pärnumaal. Toetuse taotleja mesilasperede arv oli suurim aga Tartu- ja Lääne-Virumaal.
Alates 2010. aastast on mesinikel olnud kohustus oma mesilaspered registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandusloomade registris, kuid siiani on Statistikaameti kogutud ja põllumajandusloomade registris kajastuvad andmed mesilasperede arvu kohta suuresti erinenud. Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis mesilasperesid kokku 48 700, kuid põllumajandusloomade registri andemetel vaid 36 300.
Toetus motiveerib mesilasperesid registreerima
Mesilaspere toetuse üks eesmärk on motiveerida mesinikke oma mesilasperesid põllumajandusloomade registris registreerima. 2019. aastal kandis oma mesilaspered esimest korda registrisse 220 uut mesinikku, kellel oli kokku 2100 mesilasperet. Eeldatavasti aitas sellele otsusele kaasa võimalus taotleda mesilaspere toetust. Uute mesinike seas oli kõige rohkem füüsilisi isikuid (72%), kellele kuulus 50% esmakordselt registreeritud mesilasperedest. Uutest mesinikest taotles mesilaspere toetust 188 mesinikku, kelle mesilasperede arv küündis 1800ni. Vaatamata oma mesilasperedest esimest korda teada andnud mesinikele vähenes mesilasperede arv põllumajandusloomade registris 2018. aastaga võrreldes 1%. Tõenäoliselt oli tänavu ka neid mesinikke, kes lõpetasid mesilaste pidamise või unustasid õigeaegselt oma mesilasperede arvust teavitada.
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. a uuringust selgus seegi, et 91% küsitlusele vastanud mesinikest teadsid mesilasperede registreerimise nõudest. Samas teadsid nõudest kõige vähem alla 10 mesilasperega mesinikud. 2018. aastal oli alla 10 mesilasperega mesinikest 28% neid, kes ei olnud kuulnud mesilasperede registreerimise nõudest. Kõigi mesilasperede kajastamine põllumajandusloomade registris on väga oluline, kuna nende andmete abil on lihtsam mesilashaigusi varakult avastada ja tänu sellele ka haiguste levikut õigeaegselt tõkestada.
Toetus aitab osaliselt hüvitada mesilaspere pidamisega seotud kulusid
Mesilaspere toetust makstakse põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Toetuse ühikumääraks (s.t toetuse summaks mesilaspere kohta) kujuneb tõenäoliselt ligikaudu 19 eurot. Taotluste kontroll ja kohapealsed kontrollid on aga alles pooleli; lõpptulemus võib toetuse ühikumäära muuta. Kui arvestada, et Eesti keskmisel mesinikul on 22 mesilasperet, siis saaks ta toetust umbes 418 eurot. Mesilaspere toetus aitab osaliselt hüvitada mesilaspere pidamisega seotud kulusid, näiteks talvesööda kulud ja talviste ilmastikukahjude kulud. Võttes aluseks põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN meetootmise andmeid aastatel 2013–2017 on kattetulu [1] arvestuse kohaselt muutuvkulud [2] mee tootmisel 89−131 eurot mesilaspere kohta, mis tähendab, et mesilaspere toetus kataks 15–22% muutuvkuludest.
2019. aasta mesilaspere toetuse eelarve on 600 000 eurot ja see makstakse toetuse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks. Toetust on kavas maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022).
[1] Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe.
[2] Muutuvkulud on toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud kindla tootmistaseme juures. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt tootmise mahu kasvu või kahanemisega. Muutuvkuludeks on näiteks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, loomasöödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne.
Allikas: Maablogi
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele