Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänasest kuni augusti lõpuni on lubatud jõevähki püüda
Juba kolmandat aastat on enamus maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Kuna lubade müük algas juba 1. juulil, siis on mõlema püügipiirkonna limiit tänaseks läbi müüdud.
Eestis on aga häid vähipüügiveekogusid märksa enam, pea 200 ringis. Kui Saaremaa veekogud ja Pangodi järv kõrvale jätta, osteti eelmisel aastal enim lube Järva, Harju, Pärnu, Võru ja Valgamaale. Järvamaa populaarsem veekogu oli Väinjärv, Valgamaal Aheru järv, Pärnumaal Paadremaa jõgi, Harjumaal Männiku karjäär ja Võrumaal Verijärv.
Loa ostmiselt tuleks arvestada ka sellega, et eraomandis oleval veekogul peab lisaks kalastuskaardile olema ka veekogu omaniku nõusolek. Kas veekogu on avalikuks või mitte avalikuks kasutamiseks (eraveekogu), seda saab vaadata keskkonnaregistrist.
Varasemate aastatega võrreldes on sel aastal vähipüügil ka üks oluline kitsendus. Nimelt on ühel isikul lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised vähid tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 cm.
Viimastel aastatel on avastatud Eestis ka 3 võõrvähiliiki - signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuareaali nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi ka haigusi, sest näiteks võõrvähiliigid, olles resistentsed mitmete meie jõevähile ohtlike haiguste suhtes (nt vähikatk), võivad neid haigusi edasi kanda. Jõevähi ümberasustamisel on oht aga lapihaiguse levitamiseks. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.
Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada Keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid Eesti Maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.
Vältimaks haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.
Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele