Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Talioder vähendab riske ja pikendab koristuskonveierit
Kui aastal 2010 jäi kasvupind 1000 hektari piiresse, siis 2017. aastaks oli kasvupind jõudnud 7734 hektarini ning 2018. aastal kasvasid pinnad hüppeliselt veelgi, kui jõuti 17 000 hektarini.
Kas taliodra kasvupind võiks kasvada veelgi? Kas 2019. aasta sügisel võiks see ületada näiteks 25 000 hektari piiri? Miks tasuks kaaluda taliodra lisamist külvikorda? Taliodra pinnal on veel kasvuruumi ning 25 000 hektari püüdmine ei tohiks olla midagi erilist.
Talioder on sisuliselt esimene kultuur mis saab koristusküpseks. Varane koristusaeg aitab pikendada koristuskonveierit. Tavapäraselt algab taliodra koristusaeg juuli teises pooles, sel perioodil on üldjuhul ka ilm stabiilsem ning madalamate sademete hulgaga. Seemnekasvataja Margus Klais peab seda oluliseks faktoriks. ”Sellel aastal jõudsime 145 hektarit taliotra koristatud 26. juuliks, ilm soosis koristust ning saak õnnestus heade kvaliteedi näitajatega põllust kätte saada,” sõnas Klais.
Samal ajal kui saagiootused on suured, on suur osa kultuure veel põllus küpsemas ja terve augusti jagu saagikoristust veel ees ootamas.
Samuti on taliodra saagipotentsiaal väga kõrge. 2018. aasta Viljelusvõistluse võitja Erik Paalmani praktikas on taliodra saagikus üle nii varasest kui ka hilisest suviodrast. Viljelusvõistlustel on Paalman järjepidevalt näidanud kõrgeid keskmiseid saagikusi – aastal 2017 11,3 t/ha, aastal 2018 9,0 t/ha.
Kui varasemalt peeti taliodra nõrkuseks kehva talvitumist, siis viimased aastad on näidanud vastupidist. Erik Paalman Paali Seemnekeskusest paljundab Scandagra ASile taliodra sorti KWS Tenor ning tema sõnul talvekindluse üle kurta ei saa. ”Viimased kolm aastat on see sort end hästi tõestanud ja talvekahjusid pole olnud. Sügisel on sordil väga hea võrsumine ning tugev juurekava areng, samal ajal ei kasva taimik kõrgeks, tänu millele on oht lumiseenega nakatumiseks väiksem,” rääkis Paalman.
Pikaajaliste kogemustega Lange-Vahe Talu seemnekeskuse juhataja Kalle Mölder hindab samuti taliotra kõrgelt. “Kultuuril on võrdlemisi madal külvinorm, kiire algareng, väga hea võrsumine, hea talvekindlus ja suur saak. Ka sel aastal näitas talioder kõrget 1000 tera massi, jäädes partiide lõikes stabiilselt üle 50 grammi,” tõi Mölder välja taliodra plussid. Talvitumisele aitab tema sõnul kaasa puhitud seeme ja õigeaegne haigustõrje.
Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Kaarel Kallion soovitab sügisel väetamisringi lisada mangaani. “Talioder on mangaani osas tundlik kultuur, kui näete sügisel odral väikseid musti täpikesi, siis on tegemist antud elemendi puudusega. Mangaan tõstab suhkrute sisaldust juurtes, mis omakorda aitab oluliselt tõsta talvitumiskindlust ka suuremate külmaperioodide ajal,” soovitas Kallion.
Soovitused taliodra kasvatamiseks:
-Parim külviaeg septembri esimene dekaad;
-Soovituslik külvinorm on 250-300 idanevat tera ruutmeetrile;
-Vajalik sügisene umbrohutõrje;
-Sügisene soovituslik haigustõrje vahetult ennem öökülmasid. Oktoobri teine pool - taimik läheb tervemalt ja tugevana talvele vastu;
-Sügisene mangaani lisamine väetusringi aitab oluliselt kaasa talvitumisele;
-Sobilik väetusfoon 110-140N;
-Vajalik kevadine kasvureguleerimine;
Uuri lisa Scandagra Eesti kodulehelt.
Kaisa Pajusalu, Scandagra Eesti AS seemnete tootejuht
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele