• 20.09.19, 10:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.
Oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal
  • Oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal
  • Foto: Pixabay
„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.
Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus eelnõude infosüsteemis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele