Tänavune viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim

Põllumeeste oskuslik maaharimine kannab tõesti head vilja: selle aasta viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim.

Tänavune viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sh 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja. Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Viimati oli teravilja kasvupind Eestis tänavusest suurem veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.

Ilm ja oskused toovad rikkaliku saagi

Juba pikemat aega on suurenenud ka saagi kogused hektari kohta. Tõsi, viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.

Selle aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja tänavusi saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta (andmed on septembri keskpaigaks koristatud pinna kohta).

Saagikus hektarilt.  Foto: Statistikaamet

Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kg/ha. Suviteravilja koristati 3834 kg/ha.

Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84%, rapsist-rüpsist 77% ja kartulist 60%. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.

Teravilja, kaunvilja, rapsi ja rüpsi saagikus hektari kohta.  Foto: Statistikaamet

Milliseks kujuneb lõplik saak?

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3% rohkem kui 2015. aastal.

Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10% ja 9% vähem kui aastal 2015.

Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.

Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist.

Eve Valdvee, statistikaameti juhtivanalüütik

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150