Eesti maapiirkondade tulevikku mõjutab enim tööstuse automatiseerimine

Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstustootmises ja energeetikas ning rahvastikutrendid ja uute töövormide levik, selgub Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.

Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut.  Foto: Pixabay

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid. “Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on need märksõnad, mis hakkavad lähima 15 aasta jooksul mõjutama oluliselt Eesti regionaalset majandust,” tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane.

Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning ka uute investeeringute meelitamiseks.

„Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad,“ selgitas Varblane.

Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses.

Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.

Tartu Ülikooli teadlased leiavad, et täiendavaid võimalusi Eesti maapiirkondade arenguks pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning ka kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus. Näiteks rahvastiku vananemisega ja kultuurilise mitmekesisuse süvenemisega võib kaasneda vastulinnastumine, kui inimesed kolivad linnast maale.

Uuringus tuuakse välja, et uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub siiski iga regiooni enda omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Jätkusuutliku regionaalarengu jaoks on väga oluline kohapõhine, olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.

“Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse võimekust omavates regioonides. Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides,” rõhutas Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse arengustsenaariumeid Eestis 2035. aasta perspektiivis. Uurimistöö valmib selle aasta novembris.

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda SIIN.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150