Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Oopkaup: nõuame võrdseid võimalusi Euroopa ametivendadega
Hommikutelevisiooni saatejuhi küsimusele, et mida siis ikkagi põllumehed täna saavutada soovivad, vastas Oopkaup, et eelkõige nõutakse taga võrdseid võimalusi, mida saavad ametivennad Euroopas.
Ta selgitas, et põllumehed ei ela kunagi tänases ja homses päevas, vaid oma tegevust peab planeerima palju pikema tulevikuvaatega. „Seda juba ka omi igapäevaseid töid planeerides. Oleme me ju sügisel ära teinud kõik järgmise aasta saagi saamiseks vajalikud tegevused,“ selgitas Oopkaup.
Andres Oopkaupi sõnul tuleb meie põllumeestel toota põhjamaises kliimas ja sageli raskemates oludes võrreldes teiste Kesk-Euroopa põllumeestega. „Samas kaupleb Eesti põllumees oma toodetuga ühisel Euroopa turul, kus nii vilja, piima kui liha kokkuostuhinnad on kõigile samad. Küll aga on tootmisele kuluvad summad väiksemate toetuste pärast meie tootjatel suuremad. See seab meid ebaõiglasesse konkurentsiolukorda teiste liikmesriikide põllumeeste ees,“ ütles Oopkaup.
Miks põllumehed täna Toompeal meelt avaldavad? Meelt avaldatakse, sest valitsuserakonnad on murdnud antud lubadusi ja vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat. Siseriiklikku hüvitist on Euroopa Liidu regulatsioonide järgi Eestil võimalik põllumehele maksta veel vaid 2020. aastal. Kui veel kevadiste valimiste ajal lubati Eesti põllumehele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot, siis novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole. Möödunud nädala seisuga lubati juurde veel 5 miljonit. Seega ollakse lubadustest ikka viie miljoniga maas.
Samuti on karta, et jätkuvad ebavõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Kavade kohaselt jõuab Eestile eraldatav hüvitiste tase alles perioodi lõpuks 76%-ni ELi keskmisest.
Andres Oopkaup tõi lihtsa näite küsimusele, et mis siis põllumeestel tegemata jääb, kui ei saada 15 miljonit toetust. „Kui me võtame selle 15 miljonit ja ütleme, et Eestis on laias laastus üks miljon hektarit haritavat maad, siis me räägime ju 15-st eurost hektari kohta. See ei ole väga suur raha põllumeeste rahakotist üksikuna vaadates, aga konkurentsitingimuste kontekstis on see väga oluline,“ tõi ta näite.
Täna asub ametisse uus maaeluminister. Oopkaup loodab, et täna tööle astuv uus maaeluminister Arvo Aller suudab ja tahab seista põllumajandustootjate eest. „Olen ise päris palju käinud Brüsselis ja tean, et seal asjade ajamine on keeruline ja see töö ei saa olema sugugi lihtne. Ma soovin uuele ministrile eelkõige meelekindlust. Ja ma arvan, et Arvo Alleril on olemas kõik eeltingimused, et ta suudaks Eesti põllumehi esindada,“ sõnas Oopkaup.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele