Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille jõustumisel suureneks Eesti põllumajandustootjate jaoks vähese tähtsusega abi ülemmäär veerandi võrra 25 000 euroni. Tegemist on õigusliku alusega, mida kasutatakse näiteks mesilaspere toetuse maksmisel ning kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja nende ennetuskulude hüvitamisel.
Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra.
  • Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra.
  • Foto: Pixabay
„Riigiabi andmine on üldjuhul seotud konkreetsete eesmärkidega, nagu näiteks abi investeeringuteks, ja samuti abikõlblike kuludega – seetõttu on abi andmisel üsna kindlad piirangud ja reeglid. Lisaks on Euroopa Komisjon liikmesriikidele ette näinud võimaluse toetada ettevõtjaid n-ö lihtsamate reeglite alusel väiksemate abisummadega, mis ei moonuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi. Neid lihtsamaid reegleid nimetataksegi vähese tähtsusega abiks,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.
„Eelnõu eesmärk on võimaldada Eesti põllumajandustootjatel kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel ning Eesti riigil maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta,“ lausus Arvo Aller.
Ministri sõnul kasutatakse vähese tähtsusega abi õigusliku alusena abi andmisel erinevates abimeetmetes. Näiteks Keskkonnaamet rakendab seda kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja ennetuskulude hüvitamisel, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet mesilaspere toetuses ja turuarendustoetuses, Töötukassa erinevates tööturumeetmetes, Maaelu Edendamise Sihtasutus soodusintressiga laenude ja tagatiste andmisel. 2018. aastal andis põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi seitse abiandjat 13 erinevast meetmest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele