Autor: Põllumajandus.ee • 13. jaanuar 2020

Raimu pärineb põhjarannikult, Käsmust. Ta õppis Tallinna Tehnikaülikoolis (tollal TPI) laeva- ja autoehitust. Palju aastaid töötas ta ETK süsteemis. Pärast Eesti taasiseseisvumist asutas oma logistikaettevõtte Kaubaekspress. Juba varem, 1970ndatel rajas suvekodu Läänemaale Saunja lahe kaldale, kus nüüd vahelduvad Haava talu maadel 35 hektaril mets, põld ja viljapuuaed. Väärtuslik on koos abikaasa Rajaga loodud park, kus kasvab 150 taksonit ilupuid ja põõsaid.

Raimu oli kirglik kollektsionäär. Hea suhtlejana kontakteerus Ta paljude teadusasutuste ja kollektsionääridega. Uusi viljapuusorte on saadud pookokstena Lätist, Leedust, Valgevenest ja Venemaalt. Haava talu aedades kasvab erinevate viljapuudena ligikaudu 900 sorti ja aretist: viinapuid 280, ploomipuid 220, pirnipuid 146, õunapuid 71, magus- ja hapukirsi sorte 60, lisaks aprikoosid ja virsikud. 900 sorti on arvuliselt küll muljetavaldav, aga selle tegelikku tähendust on raske hoomata. Raimul oli täpne arvepidamine iga sordi kohta: saamise koht, istutusaasta, kasvukoht aias, pookealus, viljakande algus, vilja suurus ja värvus, maitse ja saagikus.

MTÜ Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjonis olid Tema eksperthinnangud puuviljasortide väärtuse kohta asjalikud ja tasakaalukad.

Aiapuude kasvutingimused Haava talus on karmivõitu. Suhteliselt õhuke rähkmuld on muudetud viljakaks pidevalt lisatava sõnniku ja turba abil. Mere lähedus ja kasvukoha mikrokliima võimaldab kasvatada talveõrnemaid pirni-, ploomi- ja murelisorte, mis häviksid sisemaal. Eriti hästi edenevad viinapuud.

Raimu on Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidu asutajaliige. Uute viinamarjasortide katsetamine Eesti erinevates paikades ja nendest eestimaise veini valmistamine annab võimaluse hinnata viinamarjakasvatuse perspektiive objektiivselt.

Raimu tundis muret Eesti aianduse käekäigu pärast. Tõenäoliselt oleks vaja rahalist tuge Raimu loodud sordikollektsioonide säilitamiseks ja kava, kuidas seda kõige paremini kasutada meie puuviljanduse huvides.

Ei suuda jätta lisamata Raimu spordihuvi. Ta on tegelenud mäesuusatamisega, mänginud jäähokit ning omal ajal kuulunud vabariigi koondisesse tennises.

RAIMU AAS

01.09.1934–02.01.2020

Raimu Aas jääb paljude südametesse ja meeltesse väga sõbraliku ja abivalmis inimesena, kellel oli alati varuks mõni hea lugu ja lahke naeratus.

MTÜ Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni liikmed, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus

Rahvusringhäälingu saade "Maahommik" käis Raimu Aasal külas möödunud sügisel. Vaata videomeenutust: Raimu Aas unistuste puuviljatalus: aia rajamiseks peab olema kiiksuga