Autor: Põllumajandus.ee • 9. märts 2020

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm toonitas arengukava koostamise tähtsust, et aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule. „ Sellel on otsene mõju maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna hoidmisele,“ ütles Tamm.

„Arengukava tegevussuunad on kompleksed, mis hõlmavad suuremat osa Eesti maa- ja veepinnast ning, mille eesmärgid lõimuvad paljude teiste valdkonnapoliitikatega nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Selle arengukava rakendamise kaudu soovime luua elujõulise ja jätkusuutliku pinna terve Eesti põllumajanduse ja kalanduse arengule,“ märkis Tamm.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse märkis, et lisaks Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi panusele arengukava koostamisse on tähtis ka erasektori kaasamine ja nende seisukohtade arvestamine. „Arengukava on Euroopa Liidu ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise oluliseks sisendiks,“ rõhutas Kruuse.

Kruuse selgitas, et arengukava põhieesmärkide, et Eesti toit on eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised saavutamiseks on vaja luua toetav seadusandlik ja majanduslik alus. Ta lisas, et kestliku kalanduse, kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutlik majandamine nõuab senisest rohkem tähelepanu.

Maaelukomisjon käsitles põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamise käiku ja esitas oma seisukohad selle tasakaalustatud sisu tagamiseks. Vajadus arengukava järele tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus” ja samuti tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“ maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengustrateegia.