Autorid: Marge Väikenurm, Kristjan Pruul • 6. juuli 2020

MESimagus laen: maaelu koroonaraha hakkab lõppema

"Need ei ole suured. Räägime ainult võib-olla kolmest-neljast ettevõttest," ütles maaeluminister Arvo Aller muutuste kohta, mis langetasid maksimaalse laenupiiri viielt ühele miljonile.
Autor: Liis Treimann

Erinevalt KredExist käivad Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juures ettevõtted laenu küsimas sellise hooga, et minister otsustas väljastatavaid summasid piirata.

“Töötame ülekoormusega, kõik kirjutavad, ettevõtjad küsivad, mis saab, taotlusi on nii palju,” räägib Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juht Raul Rosenberg. Kui KredExi juht Lehar Kütt tõdes hiljutises intervjuus, et neil on võimalik veel 500 miljoni euro jagu laene jagada, siis MESil on taotlused jõudmas maksimaalse piiri lähedale.

Kuu ajaga laekus laenutaotlusi summas 82 miljonit eurot, “jah” on jõutud öelda 19 miljoni ulatuses ning välja makstud laene on 9 miljoni euro ulatuses. Juuni lõpu seisuga oli ainult üks ettevõte saanud MESilt eitava vastuse.

Arvestades, et 100 miljonit eurot laenude andmiseks ongi ja soovitud on aasta lõpuni eelarves püsida, kirjutas maaeluminister Arvo Aller MESile uued juhised: üle miljoni euroseid laene niisama enam välja ei anta, kõik summad üle miljoni euro peavad olema pankadega pooleks jagatud. Tõusid ka intressid: varem öeldi, et esimesed kaks aastat on intress 2 protsenti, seejärel võib seda tõsta, nüüd on täpsustatud, et algul 2–4 protsenti ja seejärel kindlasti 4–6 protsenti.

Tingimuste muutmine laieneb ka neile, kes olid taotluse varem teada olnud tingimuste põhjal koostanud. Kuigi seni oli ära öeldud vaid ühele taotlejale, selgitas MESi juhatuse liige Madis Reinup nüüd, et mitu uut taotlust on muutmisel, kuna ei vasta enam uutele laenu nõuetele või vajavad muul viisil täiendamist. "Nende hulgast võib tulla äraütlevaid vastuseid,” lisas ta.

Kes esimesena jõudis, sai rohkem

See on märkimisväärne muutus, arvestades, et algsetes tingimustes oli kirjas, et laenu antakse ainult neile, kes pangast laenu ei saa. Ning tõenäoliselt maitseb muutus mõrult neile ettevõtjatele, kes olid taotluse vana süsteemi järgi välja saatnud. KredExil oli jälle vastupidi, sealsed tingimused olid nii karmid, et laenutingimusi tuli hoopis leevendada.

Need, kes olid esimeste seas taotluse välja saatnud, said aga hoopis lihtsamalt oma laenu kätte. MESi toetuslaenude TOPis troonib Tullio Liblik, kelle Tulik Investile laenati 3,4 miljonit eurot. Ettevõte tegeleb Kuressaares keskuse WOW arendamisega, rahaga refinantseeriti Estategurust võetud 11protsendilised lühiajalised laenud ning viiakse lõpuni keskuse ehitus ja soetatakse vajalikud atraktsioonid.

Tullio Libliku ettevõttele laenati 3,4 miljonit eurot.
Autor: Raul Mee

“Selle raha abil me keskuse valmis ehitame, oleme praktiliselt finišisirgel, üks osa keskusest on lahti, elamuskeskuse osas käivad veel ventilatsioonitööd ja põrandavalu,” ütles Liblik. Tema sõnul koroonapandeemia ehitamist väga ei mõjutanud, töö oli enam-vähem graafikus, küll aga tuli keskuse avamine kaks kuud edasi lükata. “Tuleviku kohta on praegu vara midagi öelda, aga Saaremaal ettevõtlus vaikselt taastub ja optimismi on,” lisas ta.

Erihoolet vajavate inimeste küla sai liikuma

Samuti torkab silma 2,5 miljonit eurot laenu saanud Liikva Päikesekodu SA, mis tegeleb Harjumaale vaimsete häiretega inimeste püsikodu rajamisega. Ettevõtmise projektijuht Janno Kell oli juba möödunud aastal vastamisi tõsiasjaga, et struktuurifondidest miljoni toetust saanud projekt pankade käest laenu ei saa.

Äripäevale antud kommentaaris tõdes ta, et 2,5 miljonit eurot oli väga õige summaga väga õigel ajal. Vahepeal ühisrahastuse kaudu projekti finantseerinud ettevõtmise jaoks tähendab MESi laen ainuüksi finantskulu ehk intresside näol 150 000 euro suurust erinevust. Intressid kippusid kriisi ajal lähenema 17 protsendile. “Meie jaoks tähendas laen, et saame küla valmis ehitada ilma, et maksaksime ülikommertslikku intressi, ja teiseks ei pea kartma iga raha kaasamise eel, et kas inimestel üldse on enam julgust laenu anda,” tõdes ta.

Kuulsamatest nimedest on laenusaajate seas veel keskerakondlasele Kersti Sarapuule kuuluvatele ettevõtetele Kingstor ja Neli Kuningat antud ühtekokku 1,46 miljonit eurot.

Kersti Sarapuu.
Autor: Andras Kralla

Laenu antakse ka tundmatutele ettevõtetele

Üks oluline erinevus on MESil ja KredExil veel. Kütt tunnistas Päevalehe intervjuus, et nende tingimuste järgi peab ettevõttel olema tegevusajalugu. Äripäev kirjutas juuni esimeses pooles, kuidas märtsikuus Mulgimaal loodud ettevõte NordSteel sai MESilt 335 000 eurot laenu. NordSteel oli juuni lõpu seisuga toetuslaenu suuruse järgi 11. kohal, kuid sugugi mitte ainus omataoline.

Nii on 104 000 eurot saanud ka koroonapandeemia tipphetkel aprillikuus asutatud Akritom OÜ. Veel 10 000 eurot läks möödunud suvel asutatud OÜ-le Hõbepõllu. "Kui inimestel on korralik äriplaan ja eesmärk on tootmisseadmete soetamine, ei näe suurt pattu, kui anname ettevõtjatele võimaluse äriplaan teostada," ütles Rosenberg NordSteeli kohta.

Maaeluminister Arvo Aller rõhutas Äripäeva raadiole antud intervjuus, et laenud on kaetud tagatistega (30% ulatuses – toim). “Kui ettevõttel on tagatis ja äriplaan ning tegevus toob maapiirkonda investeeringuid-töökohti, siis ei näe ma põhjust, miks peaksime keelduma. Ettevõtjad seda võimalust kasutavad,” ütles ta.

Üks märkimisväärne tärmin on laenutingimustes veel. Nimelt ei tohi riigiabi reeglite järgi toetada “raskustes olevaid” ettevõtteid, see kehtib ka MESi laenude puhul. Akumuleeritud kahjumit torkab laenusaajate seas aga silma küll. Näiteks Tulik Investi OÜ kahjumirida kokku on 8500 eurot. Pool miljonit eurot laenu saanud Frank Kutter OÜ omakapital oli viimase äriregistrile esitatud, 2018. aasta aruande järgi miinuses 84 000 euroga.

Reinup viitas selgituseks raskustes oleva ettevõtte definitsioonile, mis on sätestatud Euroopa Liidu üldise grupierandi määruse alusel. Seal on ettevõtete hulgast, “kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist” välja arvatud vähem kui 3 aastat tegutsenud väikefirmad.

Arvo Aller: laenu saamine sõltub maksuvõla suurusest

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) toetusraha peale joosti tormi, nii et riik pidi tingimusi karmistama. Maaeluminister Arvo Aller leiab aga, et näiteks maksuvõlg ei ole patt, mille tõttu taotlejat tõrjuda.

Autor: Liis Treimann

Kes kindlasti ei tohiks MESist laenu saada?

Meil pole kinni pandud, kes kindlasti ei tohi. Kõik, kes maapiirkonnas tegutsevad ja tahavad investeerida ning kes on COVID-19 löögi all, saavad taotleda. Rahaliste võimaluste olemasolul saame ka laenu anda.

Kui tuleb maksuvõlglane raha küsima, siis probleemi ei ole?

Maksuvõlglastega on see, et kui see on avalik, sõltub maksuvõlast, et kui palju seda on.

Kui palju tohib mul maksuvõlga olla, et miljon eurot kätte saaksin?

(Pikk paus) Ei tohigi olla.

Samas ütlesite, et tuleb vaadata, kui palju kellelgi võlga on. Kus läheb punane joon?

Laenukomitee vaatab iga projekti eraldi. Üldjuhul maksuvõlglastele laenu ei anta, aga kui võlg on tekkinud mingi teatud tegevuse tulemusel, näiteks on kauba müünud, aga pole raha kätte saanud… Maksuvõla tekkimisel on erinevad põhjused. Käibelaenu võetakse, et oma kohustusi vähendada. Kui selle läbi saame riigi ees vähendada maksukohustust ja maksuvõlga, siis on see ainult positiivne.

Kuidas hindate seda, et suuri laene antakse ettevõtetele, mis ei ole tegutsemist alustanud? Äripäev kirjutas, kuidas üks 330 000 eurot saanud ettevõte asutati alles märtsis ja firma, mis asutati aprillis, sai 104 000 eurot.

Laenud on kaetud tagatistega. Kui ettevõttel on tagatis ja äriplaan ning tegevus toob maapiirkonda investeeringuid-töökohti, siis ei näe ma põhjust, miks peaksime keelduma. Ettevõtjad kasutavad võimalust.

Kui lugeda juhiseid, siis uusi reegleid tuleb kohaldada ka nendele taotlustele, mis juba on kohal. Kas see pole ebaõiglane nende suhtes, kes ei osanud arvestada, et reeglid muutuvad karmimaks?

Me kõik tunneme, et meile on liiga tehtud ja teise poole rangusega on üle võlli mindud, aga otsus oli, et neid, kes on taotluse sisse andnud, kuid otsust ei ole, hakkame võtma uute nõuete raames.

Kas mõistan teid õigesti, et poole mängu pealt on õiglane reegleid muuta?

Mängureegleid me ei muutnud. Muutsime ainult rahastamisviisi ja rahastamissummat.

Need on väga suured muudatused.

Need ei ole suured. Räägime ainult võib-olla kolmest-neljast ettevõttest.

Kriisilaenu saajate TOP 20: raha saavad ka Koit Uus, Tullio Liblik, Kersti Sarapuu

Koit Uus oli viimatises Äripäeva Rikaste TOPis 96. kohal ettevõtlusvaraga, mille suuruseks hindas toimetus 33,2 miljonit eurot.
Autor: Liis Treimann
Ettevõte
MESi laen
Omanik
käive (2019 või 2018)
Tulik Invest OÜ3600000Tullio Liblik4562
Liikva Päikesekodu SA2500000Kätlin Kell, Marika Ivandi-
DGM Shipping AS1920000Dmitri Matvejev3900000
Kingstor AS, Neli Kuningat AS1460000Kersti Sarapuu288128
Ekso Farm OÜ, Ekso Agro OÜ694075Egrit Viitkin2722706
Frank Kutter OÜ500000Johanna Maripuu1150000
Uuemõisa Autokeskus OÜ420000Koit Uus1560000
Saaremaaholiday OÜ376000Tiit Reinfeld123000
Piira talu OÜ352564Kalmer Visnapuu587000
Uuljüri Talu OÜ338000Joonas Laur39000
NordSteel OÜ335000Egon Mirme, Jaak Martinson Asutatud märtsis
Rax Invest OÜ320000Ragner Matsalu105000
Skulptuuri Galerii OÜ270000Tauno Kangro500000
Helgi & Pojad OÜ220000Vainulad890000
D V S OÜ200000Daniel Vladimirov360000
Auksi Agro OÜ200000Ando Adamson59000
ArenaOÜ155000Kersti Viirlaid21810
REBELLA Inseneri- ja tehnikaühistu150000Ain Tammvere2300000
Rikas-VO OÜ131558Valentina Kozlovskaja226000
Remmelgamaa OÜ125000Kaja Piirfeldt280000
Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150